Maakond
Hind
Keel
Sihtgrupp
Keskus
Grupi suurus
Kvaliteedimärgis
Kontseptsiooni “Inimene ja meri” (Hohe Tied e.V., Kiel) alusel koostatud mereökoloogia teemaline õuesõppeprogramm.
Programm võimaldab erinevaid aktiivmeetodeid kasutades tundma õppida seoseid Läänemere arenguloo ja meie rannikutüübi vahel. Rannakivid jutustavad Maa ajaloost.
Mängides õpitakse tundma Läänemere regiooni riike ja nende lippe.
Sillamäe ranniku enamlevinuid kivimitega tutvumine (liivakivi, lubjakivi, graniit, porfüür, gneiss), oma “mini-kollektsiooni” kogumine. Valminud kivimikollektsioonidest koostatakse näitus.
Õpilased liiguvad koos juhendajaga Paljassaare linnuhoiualal, kus tutvuvad merelindude, mereäärse looduse ja mereelustikuga. Arutletakse mere- ja rannaelustiku kohastumuste ja inimtegevuse mõju üle loodusele. Mängitakse mereteemalist nutimängu, toimub maitsmiskatse vee soolsusest aru saamiseks.
Õppeprogramm toimub osaliselt klassiruumis ja osaliselt kooli lähedal õues, programmi viiakse läbi talvel. Sissejuhatavas osas, täidetakse grupitööna töölehti küsimustega lindude rände, meil talvituvate lindude, asula elukeskkonna kohta ning milliseid keskkonnamuutusi näitab meile lindude arvukuse või liigirikkuse muutus, miks tehakse linnuvaatlusi, kuidas linnakeskkonda keskkonnasõbralikumaks muuta. Ühiselt arutletakse vastuste üle. Õpitakse lindude määramist nende väliste tunnuste järgi, linnuraamatute ja interneti abil. Iseseisva töö osas otsivad õpilased grupiti aias või pargis linde ja määravad neid. Kokkuvõtvas osas arutletakse vaatluse tulemuste üle võetakse päev kokku.
Õppeprogramm koosneb planetaariumifilmist „Kihilise Maa aardelaegas,” kus tutvustatakse Maa siseehitust, laamtektoonikat, maavarasid ja kliimat ning interaktiivsest õppemängust, millega kinnistatakse filmist saadud teadmisi. Programm koos õppemänguga sobib õpilastele alates II kooliastmest.
Programm „Elu jões“ viib õpilased Tuhala nõiakaevu parki ja karstialale, kus nad saavad mudeldada jõestiku, uurida jõe elustikku ja osaleda Tuhala parki loodud veekogude õpet toetavas maastikumängus. Tegevustes kasutatakse vaatlusi, mõõtmisi, jõe elustiku kahvamist, määramist ning mängulisust. Õpilane mõistab jõe elustiku mitmekesisust ja jõe kui ökosüsteemi tähtsust looduses ja inimtegevuses.