Õppeprogrammid

Paljassaare linnuala asub Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaare põhjaosas, kus on paljudele lindudele head pesitsuspaigad ja rändeaegadel peatuskohad. Linnualale pääseb mööda Paljassaare teed autoga või Balti jaamast liinibussiga nr.59 Pikakari parklasse. Sealt algab linnuretk, mis kestab kuni 3 tundi.

Programm tutvustab mänguliselt mesilaste roll tolmeldajatena, mesilaspere liikmeid ja nende tööjaotust. Räägime, mida saab teha, et mesilastel oleks rikkalikum korjebaas.

Meisterdame, sööme meesaia ja võimalusel tutvustame vaatlustaru mesilastega.

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.

Mets on täis põnevaid tegelasi ja lugusid. Metsas jalutades näeme tavaliselt üsna palju, kuid veel rohkem jääb meile märkamata ja meie silmade eest justkui varjatuks. 

Selle retke käigus püüame koos avastada, märgata ning kogeda oma erinevate meeltega looduse mitmekesisust. Uurime, milline on metsa elu ja kuidas metsaelanikud omavahel seotud on. Vaatleme nii suuri kui väikseid metsaelanikke ja nende tegevusjälgi. 

Räägime lugusid, mõistatame, lahendame ülesandeid.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.