Õppeprogrammid

Programmi käigus uuritakse ja võrreldakse erinevatel aegadel kaevandatud ning rekultiveeritud alade ökoloogiat. Sealjuures selgitatakse välja looduse taastumisprotsessid ja selleks kuluvat aega.

Õppekäigul Kurtna järvestikus uurivad 7.–9. klassi õpilased, kuidas loodusressursside kasutamine ja inimtegevus mõjutavad kaitseala maastikku ja järvede seisundit. Vaatluste, lihtsate mõõtmiste ja arutelude abil otsitakse seoseid „tõendi–mõju–lahenduse” vahel ning sõnastatakse ideid, kuidas vähendada looduskasutuse koormust kaitsealale.

Programmi raames tutvustatakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need  huvitavad, rabast kerkivad, pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale nagu poluvernikud.

Eesti looduse üheks sümbolmaastikuks on Põhja-Eesti klint koos rannikuga ehk rahvakeeli pankrannik. Antud programm käsitleb pankrannikut kui tervikut, mis on kombineeritud 4st alaprogrammist: Põhja-Eesti klint koos ordoviitsiumi aegsete kivimite ja kivististega, klindimets, mereäärne rand koos rändkivide ja teiste leidudega ning loomulikult pankrannikut iseloomustavad jõed ja joad.

Programmis osalejatele tutvustatakse kliimamuutuste põhjuseid. Jääajad ja jäävaheajad on pidevalt vaheldunud ning see protsess jätkub nii ka tulevikus. Rühmatööna täidetakse töölehti ning arutletakse kliimamuutuste põhjuste üle, sh inimese rollist selles.