Õppeprogrammid

Meie igapäevases elus on nii palju pakendeid, paljud tarbeesemed on tehtud plastist. Vaatleme, kuidas saaksime vähendada plasti tarbimist ning kuidas plasti taaskasutada. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On kõik plastid meile ohutud? On aeg teha teadlikke valikuid. Lühike ülevaade plastide tootmisest ja kasutamisest. Praktiline töö: teeme helkiva ripatsi või juuksekummi.

Programmi eesmärgiks on tutvuda kopra, kui Eesti suurima närilise ning looduskeskkonda ja elurikkust aktiivselt mõjutava liigiga ning vaadelda loodusretke käigus kopra tegevusjälgi. 

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

Õppeprogrammis uuritakse lähemalt suhteid metsarahva ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel. Eesmärgiks on tutvustada lastele elu metsas, loomade omavahelist olelusvõitlust ja toitumisahelat, selgitada, millised on jahinduse eesmärgid ja tegevused. Saame teada, kes hoiavad metsas kokku ja kes on kelle toidusedelil. Läbivaks teemaks kogu retke vältel on imetajad metsas ning nende tegevusjälgede otsimine looduses.