Õppeprogrammid

Uurime süsinikuringet ja selle seost kasvuhooneefektiga. Õpilasted ehitavad atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside analoogina kasvuhoone ja uurivad kasvuhooneefekti. Koostavad rühmatööna süsinikuringet kirjeldava teksti alusel süsiniku ringlemise skeemi ja mõõdavad süsihappegaasi sisaldust erinevates tingimustes. Arutlevad kasvuhoonegaaside tekkimise põhjuste üle ja mõtisklevad iseenda seotusest sellega.

Õppeprogramm 7. kl õpilastele.

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Õppeprogrammi tegevused aitavad õpilastel mõista, kuidas taastuvenergia muudetakse elektrienergiaks ning kuidas see aitab kaasa keskkonnasõbralikule energia tootmisele.

Õppetöö viiakse läbi õppeklassis ja õuealal, praktiliste tegevuste läbimiseks jagatakse õpilased  3-liikmelistesse gruppidesse.

1. Uurime, mis on energia (erinevaid energialiigid) ja kuidas need on seotud taastuvenergia allikatega.
2. Meisterdame vesiveski ja teeme katseid vee energiaga.
3. Vaatleme erinevaid taastuvenergia allikaid Pernova kliimahariduse näidisalal ja seostame energialiikidega, mida nad kasutavad.

Õppeprogramm 2-3. kl õpilastele.

NB! Selga ilmastikukindlad riided ja kaasa vahetusjalanõud.

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Õpilased uurivad taastuvenergia demokomplektide abil energia muundamist tuule- või päikeseenergiast elektrienergiaks. Muudavad tuulegeneraatori ja päikesepaneeli seadistusi ning jälgivad muutuste mõju energia tootmisele. Vaatlevad töötavat taastuvenergia süsteemi Pernova Smartpargis kliimahariduse näidisalal ja analüüsivad nähtud energiatootmise tulemusi. Lisaks arutlevad energiatootmise tuleviku ja probleemide üle Eestis.

Õppeprogramm soovitav 9. kl  õpilastele

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Tegemist on maailma suurima riimveelise veekoguga, mille kallastel asub 9 riiki. Läänemeri on suletud ning väga aeglase veevahetusega, samal ajal üks kõige intensiivsema kasutuse ja suure reostuskoormusega meri. Programmi käigus tutvume Läänemere ja seal elavate elusorganismidega. Arutleme selle üle, miks meri reostub ning kuidas meie sellega seotud oleme. 

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.