Õppeprogrammid

Õppeprogramm viiakse läbi retkejuhi juhendamisel Vapramäe loodusrajal. Programmi sisuks on liikumine looduses, looduse vaatlemine, orava tegutsemisjälgede tuvastamine, orava eluviisi imiteerimine läbi aktiivtegevuste ja mängude. Orava eluviisi õpitakse tundma oravale loomulikus keskkonnas ja seoses aastaringis toimuvate muutustega. Vaadeldakse välimust (fotod, käpiknukk), uuritakse toitumist (sahvrimäng, fotod), elupaika sh pesaehitust (mänguline pesa ehitamine, fotod), matkitakse liikumisviisi (hüpped, hüppe pikkuste mõõtmine), häälitsusi, saadakse tuttavaks ohuallikatega (kullimäng). Tegevused viiakse läbi aastaaegade kaupa, programmi tegevus on jaotatud nelja ossa. Õpilased saavad pähe orava kõrvad, mida on võimalik vastavalt aastaajalisele karvastiku värvuse muutusele ümber pöörata, juhtides sellega tähelepanu aastaajalistele muutustele.

Temaatika: orava aastaringne tegutsemine, kohastumused erinevatel aastaaegadel, koht ökosüsteemis, orava toit ja vaenlased, pereelu (sigimine).

Programmis matkivad õpilased ise orava tegevusi läbi rollimängu, päris oravaga kohtutakse hea õnne korral. Lõpuringis küsitakse meeldejäänud teadmisi.

Õppeprogrammi “Mis on kompostimine” eesmärk on tutvustada keskkonnasäästlikku ja loodushoidlikku võimalust valmistada bioloogilisest prügist väärtuslikku toitaineterikast mulda, mida saab kasutada ka toidu kasvatamisel. Tutvutakse kompostimise võimalustega ja uudistatakse erinevaid kompostereid. Lapsed saavad ka ise kompostrit täita ja juba valmis mullast väikese peenra valmistada. Tutvutakse väikeste abilistega – lagundajatega, kelle abil kompostimine toimub. Uurime koos, mis on muld, millest muld koosneb ja milleks seda vaja on. Paneme kokku mullapuslet, teeme katseid ja mullakunsti. Arutleme kuidas saame kompostimise abil loodust hoida ja oma perekonna tekitatud prügi kogust märgatavalt vähendada. Õppeprogrammi saab läbi viia nii looduskooli Selge Siht õpialal Kopranõmmel, kui ka mujal, nt õuesõppena lasteaia lähedal.

Õppeprogramm tutvustab lastele mänguliste tegevuste kaudu Eesti tavalisi puid ja põõsaid. Metsamatkal märkavad lapsed puude osi, uurivad luupidega puudel elavaid organisme, avastavad puude tähtsust nii inimesele kui ka teistele elusolenditele ning õpivad tavalisemaid liike looduses ära tundma. Õpitu kinnistub lõbusa munakarbimängu abil.

Mängulises ja avastuste rohkes muuseumtunnis kohtume muuseumi laudas elavate lammaste, ponide, kitsede, küülikute, hanede, kalkunite, kanade, partide ja vuttidega. Lapsed saavad loomi lähedalt vaadata, kuulata nende hääli ja jälgida nende tegevust. Soovijad saavad loomadele süüa anda, pai teha ja poni lakka kammida. Praktilises osas uurime ja kraasime villa ning kerime lõnga.

Programmis uurime lepatriinulaste mitmekesist sugukonda. Kõik ju tunnevad lepatriinut! Aga mitme täpiga lepatriinu on see nii-öelda tavaline triinu? Kas on tal viis, seitse või koguni üksteist täppi? Kas teadsid, et lepatriinulaste sugukonnas võib leida ka näiteks õnne-, silmik-, ankur- ja kroontriinusid? Triinude maailma tundma õppimiseks külastame TÜ loodusmuuseumi putukatuba ning zooloogia õppeklassi. Paneme kokku triinupuslesid, uurime lepatriinulaste eluringi ja iga laps koostab lõpuks omaenda triinu pildilise eluloo. Putukate elu vaatlemise ja tundmaõppimise kaudu tutvutakse loomastiku elurikkusega ja loodushoidliku eluviisiga.