Õppeprogrammid

Õppekäigul Kurtna järvestikus uurivad 7.–9. klassi õpilased, kuidas loodusressursside kasutamine ja inimtegevus mõjutavad kaitseala maastikku ja järvede seisundit. Vaatluste, lihtsate mõõtmiste ja arutelude abil otsitakse seoseid „tõendi–mõju–lahenduse” vahel ning sõnastatakse ideid, kuidas vähendada looduskasutuse koormust kaitsealale.

Programmi raames tutvustatakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need  huvitavad, rabast kerkivad, pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale nagu poluvernikud.

Eesti looduse üheks sümbolmaastikuks on Põhja-Eesti klint koos rannikuga ehk rahvakeeli pankrannik. Antud programm käsitleb pankrannikut kui tervikut, mis on kombineeritud 4st alaprogrammist: Põhja-Eesti klint koos ordoviitsiumi aegsete kivimite ja kivististega, klindimets, mereäärne rand koos rändkivide ja teiste leidudega ning loomulikult pankrannikut iseloomustavad jõed ja joad.

"Täiusta elukeskkonda" on programmi mitut valdkonda hõlmav teema, mida soovitame alustada kohast, kus me veedame palju aega, st lasteaiast, kus seda programmi viiakse läbi. Pakume lastele värsket pilku lasteaia õuele, uurida loodust ja taimi, mis seal kasvavad, istutada 2 dekoratiivset või viljapuud (mille valib õpetaja), rajada viljaaed. Aktiivõppemeetodite abil tutvustatakse programmis osalejatele ümbritsevaid puid, määravad nende nimesid ning istutavad koos oma õpetaja (ja vanematega) 2 puud oma aias. Edaspidi programmi osalejad jätkavad istiku kasvu jälgimisega ning hoolitsevad selle eest koolieelse asutuse territooriumil.

Programm tutvustab Sinimägede piirkonna ajalugu, loodust ja maastiku eripärasid. Muuseumi külastuse järel jätkub programm kaartidega õpperetkega, kus uuritakse maastikku ning arutletakse inimtegevuse ja keskkonna vastastikuse mõju üle. Praktilises osas koostavad osalejad piirkonna plaani ja väitlevad maastiku ja inimeste üksteise mõjutamise üle.