Õppeprogrammid

„Eesti toidu aastaring talus“ tutvustab toidu teekonda laudast ja aiast kööki ning uurib, kuidas aastaring ja talupidamine on kujundanud Eesti toidulauda. Tunnis tehakse ajarännak 19. sajandisse C. R. Jakobsoni aega, et võrrelda ajaloolisi ja tänapäevaseid toiduvalikuid ning -tavasid. Erilist tähelepanu pööratakse kohaliku ja hooajalise toidu, keskkonnahoiu ja jätkusuutlike valikute tähtsusele. Õppimine toimub praktiliste tegevuste kaudu ning osalejad saavad kaasa töövihiku retseptide ja ülesannetega.

Muuseumitunnis õpime praktiliste tegevuste kaudu hakkama saamist kriisiolukorras, kui pole elektrit ja puhast vett. Teeme looduses tuld erinevate süütamisvahenditega, et saaks omale toitu valmistada. Arutleme, kuidas hoida ennast soojana, kuidas riietuda, kui on külm ja ei saa kütta. Uurime, kust saab vett, kui puhast joogivett pole võtta, ja kuidas seda puhastada. Saame teada, kuidas olla ja käituda looduses.

Maa ja meri on rannarahva pärimuskultuuris alati tugevalt seotud olnud, sest need seosed tagasid rannarahva ellujäämise ja kestmise, mida ei andnud maa, seda andis meri!
Õppeprogramm annab ülevaate Läänemere elustikust, arutletakse  keskkonnaprobleemide üle ja mererannas teostatakse loovtöö looduslikest materjalidest ja mereprügist, loovtöö esitluses ja arutelus toovad õpilaste välja mõtted, kuidas hoida Läänemerd!

Uurime, kuidas mõjutab toidu tootmine ja tarbimine meie planeedi kliimat ning kuidas saame igapäevaste toiduvalikutega panustada jätkusuutlikuma tuleviku heaks. Selgitame kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi lihtsas keeles, uurime toidu päritolu ning transpordi mõju keskkonnale. Võrdleme mänguliselt erinevate toiduainete tootmise süsinikujalajälge ja arutame, kuidas vähendada toiduraiskamist. Keskendume kohaliku ja hooajalise toidu eelistele Eesti kontekstis. 

Õppeprogramm 4.- 5. klassi õpilastele.

Programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?