Õppeprogrammid

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“ olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks selle eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta.

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada metsa kasutamist puhkealana ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku metsahoidu. Oleme selleks valinud mitmekesise talumetsa Viljandimaal, kus tutvume erinevate metsatüüpidega, arutleme metsa eluringi, säästliku ja jätkusuutliku looduskasutuse ning inimtegevuse mõju üle metsas. Arutame, kuidas kujundada tulundusmetsast puhkeala nii, et mets oleks endiselt majandatav. Õpilased saavad ise proovida erinevate liikumisürituste läbiviimist, tunnetame metsa viie meelega ning mängime maastikumängu.

Õppeprogrammi eesmärk on käsitleda üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna vastutust elukeskkonna kestlikkuse, elurikkuse ja metsakoosluste säilimisel ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist. Praktiliste näidete ja tegevuste varal tutvustatakse loodus­hoidu ja keskkonnateadlikkust. Arutleme ringmajanduse, prügi sorteerimise, kliimamuutuste ning muude keskkonnahoiu aktuaalsete probleemide ja lahendusvõimaluste üle. Räägime looduskaitse­listest ja loodust tutvustavatest tegevustest ning võimalustest Eestis.

Programmil on Eesti Keskkonnahariduse Ühingu  keskkonnaharidusliku õppeprogrammi kirjelduse kvaliteeti tõendav märgis „Läbimõeldud programm“, märgis nr 456.