Õppeprogrammid

Praktiline õppeprogramm, kus õpilased õpivad looduses liikumise ja matkamise põhioskusi vahetu kogemuse kaudu. Programm ühendab liigiõppe, orienteerumise ja keskkonnahoidlikud väärtused, toetades õuesõppe ja aktiivõppe põhimõtteid.

Õuesõppe programm, mille käigus vaadeldakse praktiliselt geoloogilist kalendrit alates umbes 500 miljoni aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Tutvutakse ajastute, kivimite tekke ja koostisega ning selgitatakse settekivimite lasundeid. Retke käigus otsitakse ajastutele iseloomulikke taimi ja arutletakse pankranniku kujunemise üle.

Programm kasutab Põhja-Eesti pankrannikut kui looduslikku „avatud õpikut“, kus on võimalik vahetult kogeda ja mõtestada geoloogilisi protsesse, ajastuid ning eluta ja elusa looduse seoseid. Õpe toimub valdavalt vahetus looduskeskkonnas ning toetab elamus- ja kogemusõpet.

• Õppeprogramm "Avastame Kaberla oja ökosüsteemi" on loodud III kooliastme õpilastele, et süvendada nende teadmisi ökosüsteemidest ja keskkonnakaitsest. Piki Kaberla oja kulgeva 3km pikkuse   mataka käigus uuritakse Kaberla oja ümbruse taimestikku ja loomastikku, määratakse vee omadusii ning arutletakse inimtegevuse mõju üle loodusele. Programm hõlmab praktilisi tegevusi nagu veeproovide võtmine ja toiduahelate koostamine. Õppekäik lõpeb aruteluga, kus õpilased jagavad oma tähelepanekuid matkalt ja selgitavad, kuidas  inimese igapäevased valikud võivad muuta ökosüsteeme ja seega mõjutavad keskkonda meie ümber. 

Õppeprogramm tutvustab õpilastele kütuseelementide tööpõhimõtet ja nende kasutust energia muundamisel. Fookuses on kütuseelementide võime muundada keemilist energiat elektriks. Kui palju kasu suudavad sellised kütuseelemendid tuua taastuvenergia kontekstis? Kasutades Fischertechnik kütuseelemente on võimalik teha praktilisi katseid ja jälgida energiamuundumist.

Kütuseelementide tööpõhimõtte paremaks mõistmiseks tutvustatakse PROFI FUEL CELL KITi kasutusjuhendiga, kus on selgitatud kütuseelementide ohutu käsitsemise põhimõtteid. Ohutusjuhiste järgimine on katsete läbiviimisel oluline.

Õpilased uurivad keemilise energia muundamist elektriks kasutades vesiniku ja hapniku vahelist keemilist reaktsiooni. Kütuseelement, mida nimetatakse pööratavaks kütuseelemendiks, võimaldab:

• toota elektrienergiat vesinikust ja hapnikust (energiamuundur);
• kasutada elektrolüüsi reaktsioonis tekkinud liigset taastuvenergiat, et muuta elektrienergia taas keemiliseks energiaks.

Programm sisaldab kahte osa:

1. Ehitusülesanne: Õpilased loevad esmalt läbi kütuseelemendi kasutusjuhendi, seejärel ehitavad laadimisjaama ja kütuseelemendiga sõiduki. Olulised tööetapid on  kütuseelemendi täitmine ja ühendamine ning päikesemoodulite abil vesiniku ja hapniku tootmine. Töö käigus saab jälgida, kuidas valguse intensiivsus mõjutab gaaside tootmist ja laadimisprotsessi kiirust.
2. Teema- ja eksperimentaalsed ülesanded: Õpilastele antakse ülesanne leida sõidukile optimaalseim  vähima energiatarbega seadistus ja sõidustiil. Õpilased vastavad küsimustele, jälgivad kütuseelemendi tööprotsesse ning mõõdavad energiatarvet auto sirges ja kurvilises sõidus. Samuti uuritakse, kuidas sõiduki juhtimine muutub vastavalt veorataste seadistusele.

Lisaks põhikatsetele saavad õpilased testida kütuseelemendi tööd paralleelselt päikesemoodulitega või kasutada seda koos teiste Fischertechniki mudelitega, et avardada oma arusaama erinevate energiamuundurite koostööst.

Programmiga antakse õpilastele teadmised inimkonna energiatootmise ajaloost ja selle mõjust Maa kliimale.

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurida tuuleenergia kasutamist läbi kolme erineva mudeli ja päikeseenergia kasutamist funktsioneeriva päikesepatareiga mudeli abil. Lisaks tutvutakse alternatiivsete taastuvenergia tootmisviisidega.

Õpilane omandab teadmised erinevatest taastuvenergia vormidest ja energiamuunduritest, keskendudes tuuleenergia muundamisele mehaaniliseks ja elektrienergiaks. Õpilane mõistab tuuleenergia süsteemide tõhusust ning nende erineva disainiga toodete tehnilisi väljakutseid. Õpilane oskab arvutada tuuleenergia potentsiaali, kasutada mõõteseadmeid ning analüüsida tuuleenergia eeliseid ja puudusi.

Praktikum viiakse läbi õppeklassis või konkreetse haridusasutuse klassiruumis. Õpilased jagatakse 2-4 liikmelistesse gruppidesse, grupid läbivad  kolm viiekümneminutilist praktikumi.