Õppeprogrammid

Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust. Tutvustatakse putukate süsteemi, Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, õpitakse kasutama määrajaid, kasutades mikroskoope, näidisputukaid ja putukakogusid. Tutvutakse elusate putukatega: raagritsikate ja tarakanidega. Muuseumis tutvutakse maailma putukate mitmekesisusega. Õppetöös kasutatakse palju pildimaterjali. Õpilased õpivad putukaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on putukate osa ökosüsteemides, millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist. Kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.

Õppeprogrammis õpitakse praktiliselt tundma veeorganisme. Toimub selgrootute kahvapüük, vaadeldakse ning määratakse organisme erinevatest loomarühmadest ning nende süstemaatilist kuuluvust. Täidetakse uurimuslike ülesannetega tööleht  veekogu liikidest, nende eluviisist, tunnustest, elukeskkonnast ja selle omadustest. Praktilise tegevuse  käigus saab vaadelda ka veega seotud selgroogseid loomi näiteks konnad, vesilikud, kalad, veelinnud. Arutame loodushoidlikku käitumist veekogu ääres ja jätkusuutliku eluviisi  põhimõtteid. Õppeprogrammi lõpus tehakse kokkuvõte vaatlustest ning veekogu keskkonnast. Aprillist oktoobrini viiakse õppeprogrammi praktiline osa läbi veekogu ääres veeloomi püüdes. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Kui Programmi toimumisel looduses võtab 

Praktilises rühmatöös ehitavad õpilased realistliku asula ja selle lähiümbruse maastikumaketi puude, majade, teede, põldude, metsade, veekogude ja muude objektidega arvestades, et see toetab elurikkust. Õpilased tutvuvad maastiku struktuuri mõjuga liikidele ja kooslustele ning inimtegevuse mõjuga tänapäevaste maastike kujunemisel. Analüüsitakse koostatud makette: millistele liikidele oleks selline maastik hea, millistele mitte ja kuidas inimesel seal elada oleks. Arutletakse loodusressursside kasutuse üle ja lahendatakse praktiline elurikkuse, asula ja lähiümbruse tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Programm toimub õppeklassis ja TÜ loodusmuuseumis. Loodusmuuseumi püsinäitusel tutvume ka elustiku liigirikkusega.

Õppeprogrammis antakse ülevaade linnulauludest, lindudest ja nende rühmadest. Õpilased õpivad Eesti linde tundma laulu järgi, nad kirjeldavad ja vaatlevad linde, tutvuvad lindude tunnuste, eluviisi ja pesitsemisega ning keskkonnaprobleemidega. Õppeprogramm toimub TÜ loodusmuuseumis või kooli juures. Võimalik on tellida ka kevadist linnulaulu programmi loodusrajal.

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased pärilikkuse põhimõistetega, tutvustatakse Mendeli ja Darwini pärilikkuse teooriaid läbi teadlaste elulugude ja -seikluste. Arvutimängude abil selgitatakse vanemate pärilike tunnuste edasikandumist järglastele ning veregruppide määramist. Praktilise eksperimendi käigus eraldatakse köögikeemia meetodite ja -vahendite abil banaani DNA. Programm toimub õppeklassis ja loodusmuuseumis.