Õppeprogrammid

Programmi  jooksul  viiakse läbi praktiline õpperetk “Orienteerumine maastikul”.

Programm algab ühiselt õpitu lühikese kordamisega, et kontrollida, kas õpilased saavad aru, kus nad kaardil asuvad ning täpsustatakse kaardi ilmakaared. 

Väikesele õppusele järgneb õpetlik ülesanne meeskondades: joonorienteerumine. Õpilased jagatakse rühmadesse. Iga rühm saab erineva joonorienteerumise ülesande. Kõikide rühmade lõpppunkt on samas kohas.

Enne iseseisvale orienteerumisele minemist kinnistatakse teadmisi õpetlike ülesannete kaudu  (pinnavormid kaardil, reljeefi lugemine).

Programmi teises pooles toimub õpetlik ülesanne orienteerumine maastikul. Ülesanne toimub samades rühmades. Iga rühm saab kaardi punktidega, mis on vaja looduses üles leida. Igas punktis on teadmisi kinnitav ülesanne õpilastele lahendamiseks. Viimases punktis on õpilastele üllatus. Kõik rühmad liiguvad looduses iseseisvalt.

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Programmi käigus uuritakse Saadjärve vee omadusi ning analüüsitakse tulemusi. Osalejad vaatlevad Saadjärve kaldal olevaid objekte ning määravad nende asimuudi. Koos arutletakse Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärke ning järve ja selle elustiku säilimise vajalikkuse üle.

Õppeprogrammis käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi, paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Õpitakse tundma levinumate mineraalide (kivimit moodustavad) ja maakmineraalide (metallitoore) esinemisvorme ja nende rakendamise võimalusi. Uuritakse Eesti kivimite ja setete mineraalset koostist ja maavaralist potentsiaali. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket keemilise sadestumise teel üleküllastunud lahustest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama, kuidas jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada maapõue kasutusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ja säilitada loodusvarasid.

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla/huumuse teket, koostist, ja omadusi. Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, kirjeldatakse erinevaid mullahorisonte, määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ja mõõdetakse mulla näitajaid Vernieri sensoritega. Mulla ja lähtekivimite koostist uuritakse stereomikroskoobiga, määratakse põhilised mineraalid, lagunemata taimeosad ja mullaelustikku. Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle. 

Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest, et tagada elutähtsa pedosfääri elurikkuse säilimist ja kestlikku arengut.