Õppeprogrammid

Vidinaprogramm viiakse läbi Vapramäe matkarajal liikudes ja on sobilik kõigile, kellele meeldib kaasaegse tehnika mitmekülgne rakendamine. Programmi jooksul läbitakse rajal kontrollpunktid, kus ees ootavad erinevad loodushariduslikud ülesanded. Lahendamiseks kasutatakse asukohamäärajaga tahvelarvutit (nutitelefoni). Kontrollpunktides olevad küsimused kodeeritakse lahti QR-koodi (tahvelarvuti/nutitelefon) lugejaga. Vastuseid ülesannetele aitavad leida erinevaid tarkvaralahendused. Programmi eesmärk on muuta kaasaegsete tehniliste seadmete („vidinate“) abil looduses liikumine atraktiivsemaks ja interaktiivsemaks. 

Peale retke tehakse kokkuvõtted ja selgitatakse ühiselt välja ülesannete õiged vastused.

Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata. 

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.

Programm toimub Vaibla Linnujaamas, Võrtsjärve põhjatipus. Programmi eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada väikseid rändlinde ja nende uurimise meetodeid. KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist!

Õppemeetoditeks on lindude vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu. Õpilased saavad tutvuda erinevate värvulistega ning nende püüdmise ja uurimise meetoditega - loorvõrguga püüdmine, määramine, mõõtmine, kaalumine, rõngastamine, dokumenteerimine. Õpilased saavad soovi korral püütud linde ettevaatlikult oma käes uurida ning ise vabastada. 

Õues läbitakse võrkude kontrollimise rada. Rõngastusruumis osaletakse praktilistes tegevuste. Arutelu vormis selgitatakse lindude rändega seonduvat - valmistumine rändeks, rändeteed, ohud teel. 

Programmis saavad osaleda nii II kui III kooliastme õpilased.