Õppeprogrammid

Milline on kalade liigirikkus Eestis ja maailmas tervikuna? Kes on kalad - millised on nende kohastumused elukeskkonnaga, mil viisil toimivad kalade meeled? Milline on kalade elu aastaajaline rütm? Kuidas elatakse üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi?

Tutvume kalapüügieeskirjade ja kaitsealuste liikidega, selgitame liigikaitse vajalikkust. 

Arendame ellujäämisoskusi - õpime talvel jää alt kala püüdma. Selgitame keskkonnasäästliku kalastamise põhimõtteid.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Õpilased saavad teada, kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees ja mis kalaliike Eesti mageveekogudes leidub. 

Saadakse teada, milline on kalade elu aastaajaline rütm (kes on talvel aktiivsed, kes mitte, millised liigid talvel koevad). Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, kalastusreeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Lapsed saavad teada, kes on kalad ja millised on nende eluviisid. Saadakse teada, mida kalad talvel teevad, millised kalaliigid on talvel aktiivsed, kes teevad taliuinakut. Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, harrastuspüügireeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Õppeprogrammi jooksul tutvutakse Järvemuuseumis elavate Eesti mageveekalaliikidega. Õpitakse tundma kalade välis- ja siseehitust, leitakse  seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil kalade vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.
 

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade palu- ja rabametsade elustikust, eeskätt  sammaldest, nende ehitusest ja mitmekesisusest. Õpilased saavad teada, mille poolest erinevad samblad kõrgematest taimedest ja samblikest. Õpilased õpivad tundma ja eristama kõige enam levinud samblaliike palu- ja rabametsades ning oskavad seostada raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega. Õpilased saavad teada, miks on samblad looduses olulised ja vajalikud ning milles seisneb soode tähtsus ja kaitse vajadus.