Õppeprogrammid

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Oleme mereriik ja seetõttu on meid meelitamas avarad merevaated. Kääruline rannajoon ja vahelduvad maastikud pakuvad igal teekäänakul midagi omapärast. Õppereisi vältel jalutame kõrgel Rannamõisa pangal, kus avaneb vaade Kakumäe poolsaarele ja Tallinnale. Silma hakkab, kuivõrd erineb taimestik panga peal ja panga all. Loopealsetel näeme toredaid kadastikke. Suurupi poolsaarel on säilinud osa Peeter Suure merekindluse rajatisi. Türisalus on pangal kõrgust juba 30 meetrit ning omajagu põnevust lisab rohelusse peituv astmeline joastik. Keila-Joa liigirikas park pakub toreda jalutuskäigu linnulaulu, rippsildade ja joamühinaga, siin võib ka mõnusa pikniku pidada. Valgusküllased männikud juhatavad meid merre ulatuvale Lohusalu poolsaarele, Laulasmaa ootab meid liivaranna ja rannaroosidega. Lausa trepiastmeid mööda on mere poole tõttamas kitsuke Treppoja.

Kõrvemaal leidub suuremaid ja väiksemaid rabasid. Seekord läheme Seli rappa Järvamaa äärealadel. 
 

Õppekäigu vältel külastame Jägala juga, kus veemassid suure kohinaga langevad kaheksa meetri kõrguselt paeastangult. Aegade jooksul on vesi kulutanud-kujundanud siin lausa kanjoni. Vee energiat on inimene sajandite jooksul kasutanud, rajades vesiveskeid ning hiljem hüdroelektrijaamu. Muinasaegse linnamäe juures on Jägala veed jällegi meile rohelist energiat andmas. Kostivere lagedal karstiväljal aga uurime põnevaid tühemikke ja tunneleid, mille vooluvesi paepinda uuristanud. Aukohal on siin troonimas uhke kiviseen. Lausa käega katsudes saab siin igaühele selgeks, mida see karst endast kujutab.