Õppeprogrammid

Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust. Tutvustatakse putukate süsteemi, Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, õpitakse kasutama määrajaid, kasutades mikroskoope, näidisputukaid ja putukakogusid. Tutvutakse elusate putukatega: raagritsikate ja tarakanidega. Muuseumis tutvutakse maailma putukate mitmekesisusega. Õppetöös kasutatakse palju pildimaterjali. Õpilased õpivad putukaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on putukate osa ökosüsteemides, millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist, kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.

Seente väliprogramm looduses toimub metsas seeneretkena, millele lisandub soovi korral seenenäituse koostamine koolis. Õpilased õpivad tundma erinevaid seeneliike ja nende tunnuseid, uuritakse seente mitmekesisust, kasvukohti ja seente seoseid elukoha ning teiste liikidega ning seente mürgisust ja söödavust. Õpitakse kasutama seenemäärajat. Arutletakse loodushoidu ja jätkusuutlikku eluviisi.  Õppeprogramm toimub tavaliselt õppekäiguna metsas, pärast pannakse õpilaste korjatud seentega välja seenenäitus Õppeprogrammi saab läbi viia ka koolis seente praktilise õppe ja uurimisena. Soovi korral saab ka koolis teha seenenäituse, mis tuleb eelnevalt planeerida ja kokku leppida. 

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel, liikide välimuse ja eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi. Arutletakse teemadel: milline on ämblike osa ökosüsteemides; millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest; kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist; kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult. 

Õues toimuval õppeprogrammil mõõdavad õpilased maastikuelemente (nõlva kõrgus ja kalle, vahemaa pikkus, asimuut, suhteline kõrgus) ning tutvuvad kaardi, tingmärkide, kaardimõõdu ja kompassiga. Kavas on praktilised ülesanded ja orienteerumine. Vaatepunktides tuletatakse meelde Eesti üldajalugu ja teaduse ajalugu. Arutletakse loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi teemadel.  

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt mineraalide ja kivimitega (tardkivimid, settekivimid, moondekivimid) ning nende tekke ja määramistunnustega. Tutvustatakse püriiti, kaltsiiti, dolomiiti, kvartsi, malahhiiti, galeniiti, hematiiti, lubjakivi, põlevkivi, graniiti, kilta, gneissi, marmorit, savi, turvast jt mineraale, kivimeid ning setteid. Tutvustatakse ka Eesti maavarade kaevandamise ja  kasutamisega seotud probleeme. Arutatakse elurikkuse ja elupaikade kaitset, loodushoidlikku ja jätkusuutliku eluviisi. Binokulaarmikroskoobiga ja luubiga vaadatakse mineraale ja kivimeid. Ekspositsioonil põhinevate ülesannete käigus kinnistatakse omandatut. Programmi käigus täidetakse tööleht. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.