Õppeprogrammid

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Õppeprogrammi põhiteemaks on pinnavorm - mis see on? Mis (ja kes) tekitavad pinnavorme? Kas ja kuidas pinnavormid kaovad? Läbi rühmatööde ja töölehtede täitmise õpitakse tundma erineva tekkega pinnavorme - mandrijää tekkelised (glatsiaalsed, glatsilimnilised, glatsiflufiaalsed); biogeensed; inimtekkelised; kosmogeensed - ning setteid (moreen, savi, kruus jne). Teadmisi lihvitakse umbes 4 km pikkuse retke jooksul, kui tutvustakse erinevate Karulale iseloomulike pinnavormidega: oosmõhn, mõhn, tasandik, otsmoreen, uhtorg. 

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Õpilased tutvuvad Eesti tavalisemate ämblike ja eksootiliste tarantlitega. Ämblikulaadsete ehituse, eluviisi, sigimise ja arenguga tutvumiseks vaatavad õpilased esitlust. Ämblike siseehitust õpitakse tarantli 3D-mudeli näitel. Õpilased saavad vaadata ka elusat tarantlit.