Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi, paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Õpitakse tundma levinumate mineraalide (kivimit moodustavad) ja maakmineraalide (metallitoore) esinemisvorme ja nende rakendamise võimalusi. Uuritakse Eesti kivimite ja setete mineraalset koostist ja maavaralist potentsiaali. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket keemilise sadestumise teel üleküllastunud lahustest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama, kuidas jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada maapõue kasutusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ja säilitada loodusvarasid.

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla/huumuse teket, koostist, ja omadusi. Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, kirjeldatakse erinevaid mullahorisonte, määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ja mõõdetakse mulla näitajaid Vernieri sensoritega. Mulla ja lähtekivimite koostist uuritakse stereomikroskoobiga, määratakse põhilised mineraalid, lagunemata taimeosad ja mullaelustikku. Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle. 

Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest, et tagada elutähtsa pedosfääri elurikkuse säilimist ja kestlikku arengut.

Õppeprogrammis käsitletakse elu tekke ja päritolu teaduspõhiseid hüpoteese ning evolutsiooniprotsessi kulgu paleontoloogiliste tõendite ehk fossiilide leidude  põhjal. Õpilased koostavad evolutsiooni ja globaalsete sündmuste rea geoloogilisel ajaskaalal. Vaadeldakse fossiilide esinemisvorme ning kunagiste eluvormide baasil tekkinud biogeenseid kivimeid kui olulist maapõue loodusressurssi. Õpilased uurivad, määravad ja kirjeldavad Eesti fossiile ning seostavad nende esinemist Eesti geoloogilise ehituse ning evolutsiooni etappidega. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust evolutsiooni arengu ja elurikkuse muutlikkuse ning globaalsete protsesside vahelistest seostest kujundades säästvaid ja jätkusuutlikke hoiakuid looduse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamiseks.

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Kahe praktilise ülesandega töötuba, kus käsitletakse kavandamis- ning ehitusprotsessi temaatikat rõhuga katsetamisel, testimisel ja piiratud materjalide läbimõeldud kasutamisel, et tulemus oleks stabiilne ja töökindel.