Õppeprogrammid

Tule uuri Soera Talumuuseumis, kuidas elasid lapsed siis, kui poode ja telekaid veel polnudki. See on rännak aega, kus au sees olid käsitöö, loodus ja ühine tegutsemine.

Astume sisse majja, mis oli korraga nii köök kui ka elutuba. Saame teada, miks seal vahel suitsu oli ja kuidas lapsed hämaras toas toimetasid.

Piilume põnevasse suitsusauna ja hämarasse aita – kes teab, äkki leiame sealt mõne muistse saladuse?

Jalutame metsarajal ja proovime aru saada, mida linnud meile sädistavad.

Uurime, millised taimed teevad terveks ja annavad võlujõudu!

Jõulueelses programmis kiikame kuuse imepärasesse maailma ja aitame tuttavaks saada meie metsade ühe olulisema okaspuuga. Saame teada, kus kuused kasvavad, kes metsaelanikest kuuske koduks peavad ning uurime okkaid ja käbisid. Tutvume kuuse valimise reeglitega - kust kuusekest jõulupuuks valida ja kuidas tema eest hoolitseda.

Õppeprogrammi “Mis on kompostimine” eesmärk on tutvustada keskkonnasäästlikku ja loodushoidlikku võimalust valmistada bioloogilisest prügist väärtuslikku toitaineterikast mulda, mida saab kasutada ka toidu kasvatamisel. Tutvutakse kompostimise võimalustega ja uudistatakse erinevaid kompostereid. Lapsed saavad ka ise kompostrit täita ja juba valmis mullast väikese peenra valmistada. Tutvutakse väikeste abilistega – lagundajatega, kelle abil kompostimine toimub. Uurime koos, mis on muld, millest muld koosneb ja milleks seda vaja on. Paneme kokku mullapuslet, teeme katseid ja mullakunsti. Arutleme kuidas saame kompostimise abil loodust hoida ja oma perekonna tekitatud prügi kogust märgatavalt vähendada. Õppeprogrammi saab läbi viia nii looduskooli Selge Siht õpialal Kopranõmmel, kui ka mujal, nt õuesõppena lasteaia lähedal.

Õppeprogramm tutvustab lastele mänguliste tegevuste kaudu Eesti tavalisi puid ja põõsaid. Metsamatkal märkavad lapsed puude osi, uurivad luupidega puudel elavaid organisme, avastavad puude tähtsust nii inimesele kui ka teistele elusolenditele ning õpivad tavalisemaid liike looduses ära tundma. Õpitu kinnistub lõbusa munakarbimängu abil.

Eesti metsades elavad suuremad ja pisemad kiskjalised, siinseteks tippkiskjateks on pruunkaru, hallhunt ja harilik ilves. Programmi käigus räägime nende erinevustest ja sarnasustest, toitumisest, välimusest, käitumisest, kehaehitusest, pereelust ning olulistest meeleelunditest. Jagame teadmisi, kuidas käituda, kui kohtud metsas hundi, karu või ilvesega. Saame ka teada, milline on nende roll ökosüsteemis ja miks neid kütitakse.