Õppeprogrammid

„Paleoseiklus” on 4.–6. klassi õpilastele mõeldud uurimuslik õppekäik, kus näidistevaatluse ja „kivististe jahi” kaudu õpitakse, kuidas kivimid ja kivistised jutustavad Ida-Virumaa muistse mere lugu ning kuidas kaevandamine maastikku muudab. Õpilased määravad rühmatööna leide lihtsustatud välimääraja abil ning loovad leitud materjalist mininäituse. Programmi lõpus tehakse ühiselt järeldusi, mida leiud räägivad umbes 450 miljoni aasta tagusest elust meres.

Läbi aktiivsete tegevuste ja mängude õpitakse selgeks mõned antud ajaperioodil ja asukohas aktiivsemad laululinnud ning nende laulud. Vaadeldakse linde, õpitakse läbi mängu ning arutletakse teemal, miks on linnud tähtsad ja kuidas neid kaitsta.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Programmi märksõnadeks on:

talikülalised ja paigalinnud,

talveuni ja talveuinak,

taimed ja igihaljad taimed,

veekogud, tegevused ja ohud talvel.

Programm toimub Vaibla Linnujaamas, Võrtsjärve põhjatipus. Programmi eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada väikseid rändlinde ja nende uurimise meetodeid. KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist!

Õppemeetoditeks on lindude vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu. Õpilased saavad tutvuda erinevate värvulistega ning nende püüdmise ja uurimise meetoditega - loorvõrguga püüdmine, määramine, mõõtmine, kaalumine, rõngastamine, dokumenteerimine. Õpilased saavad soovi korral püütud linde ettevaatlikult oma käes uurida ning ise vabastada. 

Õues läbitakse võrkude kontrollimise rada. Rõngastusruumis osaletakse praktilistes tegevuste. Arutelu vormis selgitatakse lindude rändega seonduvat - valmistumine rändeks, rändeteed, ohud teel. 

Programmis saavad osaleda nii II kui III kooliastme õpilased.