Õppeprogrammid

Programm toimub Vaibla Linnujaamas, Võrtsjärve põhjatipus. Programmi eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada väikseid rändlinde ja nende uurimise meetodeid. KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist!

Õppemeetoditeks on lindude vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu. Õpilased saavad tutvuda erinevate värvulistega ning nende püüdmise ja uurimise meetoditega - loorvõrguga püüdmine, määramine, mõõtmine, kaalumine, rõngastamine, dokumenteerimine. Õpilased saavad soovi korral püütud linde ettevaatlikult oma käes uurida ning ise vabastada. 

Õues läbitakse võrkude kontrollimise rada. Rõngastusruumis osaletakse praktilistes tegevuste. Arutelu vormis selgitatakse lindude rändega seonduvat - valmistumine rändeks, rändeteed, ohud teel. 

Programmis saavad osaleda nii II kui III kooliastme õpilased.

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Keskkonnajulgeoleku ja säästva arengu õpitoas räägime sellest, mida keskkonnajulgeolek endast kujutab ning milliseid valdkondi sisaldab. Tutvustame keskkonnajulgeoleku komponente ning keskkonnakaitse, keskkonnajulgeoleku, loodusliku mitmekesisuse, looduskeskkonna taastamise ning ühiskonna ja kogukondade kestliku arengu seoseid. Arutame konkreetsete näidete varal võimalikke lahendusi. Õpitoa raames toimuvad ühisarutelud ning tegevused meeskondades.

Õpperogramm koosenb kahest osast: planetaariumi 360 kraadine programm ja praktikum klassiruumis.

Programm planetaariumis - mille läbi vaadeldakse inimest kui terviku toimimist -  ehitatakse skeletist kuni nahani elundkondade  kaupa inimene, mille läbi saab täieliku visuaalse ülevaate inimese ehitusest. Programm võimaldab vaatleme elundkondade omavahelist seost.  

Hingamiselundkonna praktikum klassiruumis, kus kasutatkase andmekogujaid ja gaasilise hapniku andureid hapniku tarve mõõtmiseks erinevate katsete puhul.

• kopsumahu suurendamise võimalused;
• hapnikutarve katseisikutel;
• analüüs hingamise olulisusest.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.