Õppeprogrammid
Vaatleme sügisloodust ning uurime, milliseid taimi ja seeni sel aastaajal leida on.
Õpime tundma putukate mitmekesisust, nende seoseid metsaga ja teiste elusolenditega.
Avastame Peipsi järve ja selle ümbruse kujunemise lugu jääajast tänapäevani.
Mida aastarõngad (ka koores) endast kujutavad, millest nad jutustada mõistavad? Miks mõne puuliigi laua sisse on lihtne naela lüüa, aga teise naelad muudkui aina kõveraks kipuvad?Jne. Jne.
Mets kihab suurematest või väiksematest sitikatest-satikatest, kellel kõigil on looduses täita oma koht ja tähtis roll. Kas meile harjumuspärane elu Maal on võimalik ilma putukateta?
Mida tuleks tähele panna jälgede jälgimisel, mida saab teada kolba vaatlemisest, kes on räsinud puud ...? Neid ja teisi jälgi õpimegi tundma metsaelanike elukeskkonnas.
Igal aastal põleb Eestis, olenevalt ilmast, 50-3500 ha metsa. MIs on tuli ja kuidas temaga looduses ümber käia.
Talvise metsaretke käigus uurime, kuidas metsaloomad, linnud ja taimed talve karmid tingimused üle elavad.
Eestimaal kasvavaid kodumaiseid puuliike on palju – umbes sama palju, kui ühes klassis õpilasi. Nii nagu igal lapsel on nimi ja iseloom, nii on see ka igal puuliigil. Kindlasti on ühel puul lisaks nimele jutustada veel huvitavaid lugusid.
Kevadel on looduses kõik pidevas muutumises. Et märgata kevade saabumist, tuleb oma meeled lahti hoida ja mets on selleks just sobiv paik. Õppeprogrammi jooksul vaatame, kuulame, maitseme, puudutame, nuusutame ja tunnetame kevade saabumist.