Traditsiooniline õpetajate, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialistide, loodusretkede juhendajate, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialistide sügisvaheajal peetav kohtumine ehk keskkonnahariduse konverents toimus seekord 25.-26. oktoobril 2023 Tallinnas. Konverentsi teemaks oli küsimus „Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?“. Järelevaadatav on vaid konverentsi esimene päev.

Nagu viimastel aastatel tavaks, oli konverents jälgitav ka veebi vahendusel. Samuti oli veebis osalejatel võimalik arvuti kaudu esitada esinejatele küsimusi ning arvamust avaldada. 

Konverents ise algas aga seekord teisiti. Tervitus-vestlusringis said sõna kõigi konverentsi korraldamisega suuremal või vähemal määral seotud asutuste juhid, kliimaminister Kristen Michal, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ja Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Noorte kliimadelegaat Anna Celine Kraus küsis juhtidelt näiteks seda, kuidas noori kaasatakse tänaste otsuste tegemisse, sest just need otsused mõjutavad praegu kasvava põlvkonna elu suurel määral.

Ta vahendas noorte muret keskkonnateema hajumise pärast erinevate õppeainete vahel. Vahel tundub noortele, et keskkonnateemasid pole piisavalt õpetatud ning teemadest, mida lõpueksamitel ei küsita, libisetakse kergemini üle. Nii uuriski kliimanoor, kust praegused juhid said oma keskkonnaalased teadmised kooliajal ning küsis iga juhi soovitust, missuguseid allikaid võiks keskkonnahuviline (noor) inimene jälgida täna.

Oma kogemusi ja soovitusi väärtuslike infoallikate osas said kõik osalejad jagada konverentsiplatvormi vahendusel. Seejärel olid osalejad kliimateemadesse sukeldumiseks valmis.

Esimeses pikemas ettekandes kliimateadlikkusest rõhutas TÜ kliimateaduste professor Piia Post tõenduspõhisuse olulisust kliimamuutuste mõistmisel. Nii on kuumalainete ja paduvihmade sagenemine inimtekkelise soojenemise tõttu tõendatud,  tormide sagenemine aga mitte. Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas selgitas oma ettekandes keskkonnahariduse ja -teadlikkuse rolli rohereformi elluviimisel. Ta rõhutas koostöö olulisust ja looduse mitmekesisuse säilitamise vajalikkust. Lühemates ettekannetes tulid jutuks nii kliimaandmed Eestis kui taimeliikide elurikkuse kajastamine eesti rahvuslikus maalikunstis. Põhjalikuma ülevaate said osalejad mitme ülikooli ühisest kliimateadlikkuse projektist, mis on suunatud KLIIMATEADLIKkusele, täpsemalt laste, noorte ja õpetajate võimestamisele kliimamõjude vähendamiseks.

Tavapäraste töötubade asemel lõpetas esimese konverentsipäeva pärastlõunane mess, kus keskkonnahariduse pakkujad said tutvustada uusi kliimateemalisi õppematerjale ja -vahendeid.

Tutvustati rahvusvahelise projekti „Kiimateadlik“ käigus valminud õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“, mis on abiks kliimateema õpetamisel erinevate kooliastmete  õpetajatele. Tutvust sai teha   näiteks keskkonnaagentuuri kliimateemaliste veebirakendustega või Tartu Loodusmaja õuealal valmiva kliimarajaga. Üht-teist sai huviline ka ise katsetada. Esimest korda pääsesid avalikkuse ette ringmajanduse-robotid, mängulised õppevahendid rändnäituselt „Ring-ring-majandame“.

Konverentsi teisel päeval kutsus Piret Jeedas osalejad Avatud Ruumi vormis teemasid püstitama ja üheskoos arutlema laiemal teemal „Kuhu liigud – keskkonnaharidus – rohereformi tuules?“ . Hoogsates ja kirglikes aruteludes sündinud ettepanekud kirjutati hoolikalt üles. Need mõtted on juba jõudnud nii tagasi aruteludes osalejateni kui ka edasi ministeeriumi rohereformi osakonda, et aidata riigi keskkonnaharidusel rohereformi käigus just see õige suund ja rada leida.

Konverentsi „lõpurosinaks“ oli TÜ looduskaitsebioloogia professori Asko Lõhmuse ettekanne ökosüsteemide tulevikuprognoosidest, mis tõi muuhulgas kuulajateni tõdemuse, et tulevikku saab kirjeldada vaid tõenäosuslikult.

Keskkonnahariduse konverentside väga oluline osa on kohtumised ja inspireerivad vestlused mõttekaaslastega. On tõenäoline, et järgmise aasta oktoobrikuus võime taas kohtuda ja võimalik, et see kohtumispaik on näiteks Rakveres. Laiemaks teemaks on keskkonnaharidus.

Seekordsete esitluste, ettekannete ning muude materjalidega saavad huvilised tutvuda keskkonnahariduse konverentsi kodulehel. Sealsamas on leitavad ka esimese konverentsipäeva ettekannete videosalvestused. 

Konverentsi korraldasid Keskkonnaamet, Kliimaministeerium  ja Keskkonnaagentuur. Täname kõiki konverentsil osalenuid ja hilisemaid huvilisi, keda on tänaseks kokku juba üle tuhande!