Ka kala vajab puhast vett, aga mitte ainult (Rakvere)

14.11.2013

Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus.
Ettekandes tuleb juttu veekogude kalastikku mõjutavatest teguritest, arutletakse, millega tuleks arvestada, et kalastiku seisundit hoida või parandada.

Kuidas põlevkivitööstus on muutnud Kirde-Eesti hüdroloogiat? (Rakvere)

14.11.2013

Mait Sepp, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna teadur.
Ettekanne räägib sellest, kuidas Eesti jaoks eluliselt vajalik tööstusharu – põlevkivi kaevandamine, õlitööstus ja elektritootmine on ca 95 aasta jooksul ümber kujundanud Kirde-Eesti veevõrgustiku. Ümberkujundamise ning vee saastamise ajalugu tuuakse peamiselt Purtse jõe näitel.

Pandivere, karst ja puhas põhjavesi (Rakvere)

14.11.2013

Kalle Suuroja, Eesti Geoloogiakeskuse osakonna juhataja.
Juttu tuleb Pandivere kõrgustikust kui Eestimaa veetornist ja sellest kuidas puhas põhjavesi sealt
meieni jõuab ning mis jõud seda suunavad. Iga Pandivere kõrgustiku nõlvaala tõusuallikate grupi
tagant on põhjust otsida lühemat või pikemat karstivete võrgustikku ehk salajõge.
Pikemalt peatutakse Jupri salajõel ehk maa-alusel jõel, mida võib pidada ka Eesti üheks pikimaks salajõeks. Põhiliseks karstivete voolu suunajaks on diaklasslõhede süsteem ja vihjeid sellele võib leida pea kõigil Põhja-Eesti paeplatoo karstialadelt – nii Uhakul kui Kostiveres,
nii Tuhalas kui Kuimetsas.

Eesti vete seisund (Rakvere)

14.11.2013

Katrin Väljataga, Keskkonnaagentuuri keskkonnaseisundi hindamise analüüsiosakonna juhataja.
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja
Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad,
mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.