KALAD 3.kooliaste TALVINE PROGRAMM

Nimi:KALAD 3.kooliaste TALVINE PROGRAMM
Kirjeldus:

Seos õppekavaga: Bioloogia: Selgroogsed loomad, nende tunnused, aine- ja energiavahetus; ökoloogia ja keskkonnakaitse

Õpitulemus: Analüüsib kalade meelte olulisust ja eripära seoses veekeskkonnaga; väärtustab kalaliikide kaitset; seostab kalade kehaehitust toitumisviisiga; analüüsib kalapüügireeglistikku; selgitab röövkalade olulisust ja inimtegevuse mõju veekogude ökosüsteemis; analüüsib võõrliikide mõju bioloogilisele mitmekesisusele; veekogu tingimuste seostamine kalade kasvukiirusega.

1. Akvaariumikaladega tutvumine (45 minutit).
Õpieesmärk (ÕE): õpilased teavad eesti kalade mitmekesisust, erinevusi nende välimuses, käitumises, oskavad kirjeldada kalade liikumist, hingamist, kalade meeli.
Tegevused akvaariumite juures koos juhendajaga – ülevaade kalaliikidest, nende jälgimine, täidetakse töölehti
2. Aktiivõppevahendite kasutamine (2 tundi). Üks grupp (kuni 25 õpilast) jagatakse 4 (5) rühma, iga rühm kasutab aktiivõppevahendeid eri ajal, täidab rühmaga töölehti ja hiljem arutatakse vestlusringis teemad läbi.
a. Õngitsemine. ÕE: õpilased oskavad defineerida rööv- ja lepiskalu. „Õngitsetakse“ magnetõngedega kahe kalaliigi pilt. Õngesid on 2 erinevat: üks on „ussiga“ (saab püüda vaid lepiskalu), teine landiga (saab püüda vaid röövkalu). Iga grupp püüab mõlema vahendiga viis kala. Määratud liigi kohta uuritakse täiendavat infot – kas liigile on mingeid püügipiiranguid – nt kaitsealune kala, alammõõt või kudemisaegne püügikeeld. Kui on piiranguid, siis võetakse kaartidelt lisainfo – kala pikkus, püügikoht (veekogu) ja kuupäev. Lisaandmete järgi hinnatakse, kas kala oli lubatud püüda. Kui kalapüügireeglistiku vastu eksiti, arvutab grupp tabeleid kasutades väärkalastusel kalavarudele tekitatud kahju eest trahvisumma.
b. Määramine. ÕE: õpilased saavad aru dihhotoomse määraja põhimõttest, oskavad määrajat kasutada, teavad kalade erinevusi uimede alusel. Püütud kalapildilt määratakse liik määramistahvlite abil. Määramiskäik kirjutatakse töölehele.
c. Kalapüügireeglid. ÕE: õpilased oskavad kirjeldada keelatud kalastusviise ja püügipiiranguid, teavad erinevate keeldude vajadust veekogude ökoloogilise tasakaalu püsimiseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks; oskavad nimetada lubatud harrastuspüügi ja kutselise püügi vahendeid.
e. Angerja teekond. ÕE: õpilased oskavad nimetada angerja rändeteel olevaid takistusi, nende olulisust, inimese mõju angerja arvukusele. Siirdekalad. Mäng, töölehed.
f. Tulnukad. ÕE: Õpilase oskavad loetleda ja tunnevad ära veevõõrliike, teavad nende leviku põhjuseid ja teid, algset päritolumaad ning võõrliikide võimalikku ohtu meie veeökosüsteemidele. Võõrliikide stend, valgeamuuri mulaaž, UFO ja töölehed.
3.Kalade määramine (45 minutit). ÕE: Dihhotoomse määraja kasutusoskus, kala keha topograafi tundmine; soomusvalemi mõiste
Grupitööna (4-5 last grupis) määratakse kalaliik; grupis erinevad liigid.
4.Binokulaaritöö – kalasoomus (30 minutit). ÕE: seostavad veekogu tingimusi kalade kasvukiirusega
Binokulaariga töötamine. Vaadeldakse kalasoomust, eri tüüpe, soomuselt kala vanuse määramine. Igal õpilasel oma binokulaar.

Määramine Tööleht Õppetöö

Maakond:Tartumaa
Keskus:Järvemuuseum (Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus)
Kestus (tundides):4
Läbiviimise koht:Järvemuuseum
Lisainfo:korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi (50 õpilast)
Maksimaalne grupi suurus:25
Juhis õpetajale:Kaasa võtta oma toidukott, võimalik kohapeale tellida sooja toitu.

Järvemuuseumis on võimalik pressida ise endale mündipressi abil suveniirmünt (3 erinevat varianti), selleks on vaja kaasa võtta 1 € ja 5 senti.
Keel:Eesti keel
Programmi läbiviija:õppekeskuse juhendaja
Maksumus:Tasuline
Sihtrühm:7-9 kl III kooliaste
Teemad:Keskkond ja jätkusuutlik areng
Kooslused
Loodus- ja keskkonnakaitse
Loomad
Vesi
Toimumise aeg:aastaringi, soovitav planeerida talvel
Sisestamise kuupäev:20.01.2016


Logi sisse