Kevadviktoriin teadussaate «Püramiidi tipus» teemadel

Kooliõpilastele mõeldud viktoriin põhineb Eesti Televisiooni teadussaate «Püramiidi tipus» vaatamisel ja järelvaatamisel (vt ETV arhiivist või veebiakadeemiast: www.veebiakadeemia.ee).

Iga saate kohta esitatakse küsimusi, vastused tuleb saata e-kirjaga aadressile greengate@greengate.ee.

Iga vastuskirja juurde tuleb märkida oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass. Ootame vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast.

Küsimused, vastused ja edetabel vastanute punktidega asuvad kogu viktoriini ajal portaali www.greengate.ee esilehel.

Viktoriin algab 21. märtsil küsimustega kaheksa juba eetris olnud telesaate kohta. Järgmised küsimused tulevad 28. märtsil jne, kuni viimane küsimus ilmub portaali pärast hooaja viimast saadet 2. mail. Viimane vastamise päev on 6. mai. Viktoriini tulemused selguvad 9. maiks.

Uued osalejad saavad vastuseid saates viktoriiniga liituda kuni 15. aprillini.

Viktoriini peaauhinnaks on Android operatsioonisüsteemil põhinev nutitelefon HTC Desire. Õpilased, kes teenivad vähemalt kolm neljandikku võimalikest punktidest, saavad auhinnaks populaarteadusliku raamatu.

Eraldi arvestus käib kollektiivsete vastajate osas, näiteks kui vastajaks on terve klass. Ootame, et ka õpetajad vaataksid koos õpilastega saateid ja aitaksid otsida vastuseid. Parimale kollektiivile on auhinnaks ekskursioon renoveeritud Tartu Tähetorni. Roheline Värav toetab rahaliselt ka bussireisi Tartusse.

Kevadkooli tööd korraldavad Rohelise Värava toimetajad Juhani Püttsepp (juhani@greengate.ee), Eha Järv (eha@greengate.ee) ja Liina Espenberg (liina@greengate.ee). Küsimuste korral kirjutage julgesti.

Iga vastuse eest on võimalik saada kuni kolm punkti. Vastuseid saab leida saadete abil, kuid mitte ainult saadete abil, s.t tuleb kasutada lisamaterjale. Mõne vastuse leiab õige lihtsalt, mõni küsimus on aga tõeline mnemoturniiri küsimus. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate, seda suurem on lootus saavutada edu. Arvestame ka vastuse vormistamise korrektsust.

1. saade biotehnoloogia professorist Mart Saarmast (oli ETV-s 15. jaanuaril).
Mis on parkinsonism?
Mida kujutavad endast anti-parkinsoni hiired?

2. saade pilvelõhkujate arhitektist Tõnu Altosaarest (oli ETV-s 22. jaanuaril).
Kuidas kasutatakse vihmavett Altosaare osalusel Torontosse projekteeritud Royal Bank of Canada hoones?
Mida panid meie esivanemad sada aastat tagasi mätaskatuste alla niiskustõrjeks?

3. saade Antarktika uuringuist ja Eesti polaaruurijaist (oli ETV-s 29. jaanuaril).
Antarktise jääkilp on justkui Maa kliimaarhiiv. Mis põhimõttel kliimamuutuste ajalugu jäässe talletub ning millise Maa ajastiku kliima kohta salvestab informatsiooni Antarktika jääkilp 500 meetri sügavusel?

Üks Antarktikas käinud eestlane on selle mandri kohta kirjutanud raamatu, milles on järgmine kirjeldus: «Valged lumekeeled kihutavad üle jääpinna. Kihisev tuisujoom tormab igale teele jäävale tõkkele, moodustades selle ees kõrgeid lumekeeriseid ja fontääne. Kui pinnal keeb nagu katlas, siis juba paari meetri kõrguselt hakkab paistma selge taevas ja õhk on erakordselt selge.» Kes on selle raamatu autor?

4. saade kosmoloog Jaan Einastost (oli ETV-s 5. veebruaril).
Milliste taevastruktuuride juures avastasid Tõravere teadlased Jaan Einasto juhtimisel nn kroonid ja millest need koosnevad?
Millist tähte taevas on nimetatud Tartu täheks ja miks?

5. saade, mille peategelaseks oli elektroonikateadlane Mart Min (oli ETV-s 12. veebruaril).
Millistel mõõtmistel põhineb tänapäeva südamerütmurite tarkus?
Millistes mahuühikustes mõõdetakse vere hulka, mida kasutab analüüsiks Mart Mini osalusel väljatöötatud kiiplabor?

6. saade mäluteadlasest Endel Tulvingust (oli ETV-s 19. veebruaril).
Mida kujutab endast Endel Tulvingu avastatud episoodiline mälu?
Kes eesti kirjanikest on välja andnud teostesarja, mille ladinakeelne alapealkiri kõlab tõlkes «Mälu uuringud»?

7. saade geneetik Rando Allikmetsast (oli ETV-s 26. veebruaril).
Milline protsess silma võrkkestas tagab meie nägemise ning selle, et pilt, mida näeme, pidevalt muutub?
Kes avaldas Tartus 1882. aastal teose, kus kirjeldati silma ja kõrva biofüüsika seisukohast.

8. saade politoloog Rein Taageperast (oli ETV-s 5. märtsil).
Millise valemi alusel on Eesti Vabariigi riigikogus 101 liiget ja mitte 33 või 505 ja kuidas on sellega seotud politoloog Rein Taagepera?
Taagepera vallas on sündinud inimene, kes tegi suurt poliitikat 1940. aastal, vahendades Nõukogude Liidu ja Soome rahuläbirääkimisi Talvesõja ajal? Kes? 


Logi sisse