Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, lill rukkilill, kivi paekivi ja kala räim. Mullune esmakordne aasta looma valimine õhu­tas arutelu, et ikkagi peaks olema ka oma rahvusloom.Arutelu juhtrollis oli Eesti Päevaleht, kes korraldas hää­letuse. Internetis kirendasid kommentaariumid pakku­mistest ja aruteludest eest­laste olemuse üle. Näiteks rahvuskala räime­ga pole kaasmaalased kuna­gi püüdnud end niimoodi sa­mastada nagu potentsiaalse rahvusloomaga."Kahtlemata kobras, elu­viisilt ehteestlaslik.""Mäger, kes on töökas nagu eestlane, jonnakas ja visa.""Karu kehastab eestlase ürgset rammu ja sitkust. Ta on agressiivne, kaitseb oma pesa vaenlaste eest, lisaks ei ole va­liv toidu suhtes nagu maarahvaski rasketel aegadel.""Nojah, aga oravat ei saa, liiga poliitiline oleks... "Senised häälepüüdjadEesti esimene aasta loom oli 2013. aastal hunt ja tänavu­ne on viigerhüljes. Aasta looma valimise taga on hulk loomade ja loodu­sega seotud organisatsioo­ne*. Seos rahvusloomaga on paistnud algusest saati silma, olgu hunditeemaline loodusõhtu Tallinnas ("Hunt Ees­ti rahvusloomaks?") või Ees­ti Metsaseltsi kirjutisevõistlus ("Hunt, Eesti rahvusloom").Seost tunnistab ka Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis."Me arutasime seda tões­ti, kuid leidsime, et kiirkorras pole mõtet rahvuslooma otsida, vaid valime parem aasta looma. See annab võimaluse loomi tut­vustada, nende elukäiku jälgi­da, ja eks siis ajapikku selgub, kas vajame ka rahvuslooma," räägib ta.Hundiuurijad muidugi kuu­lutaks rahvusloomaks hundi, zooloog Aleksei Turovski soovi­tab aga hoopis hallhüljest, meie mere sanitari. Loodusfilmimees Rein Maran pakub Eesti metsa­de põlist elanikku põtra.Päevalehe mullune küsitlus tõi esikoha aga hoopis siilile, kellele häälte arvu poolest järg­nesid hunt ja ilves.Ka Raplamaa ajalehe Nädaline 2009. aasta küsitlus näitas sii­li eelistamist (järgnesid ilves ja lammas), portaali "Külauudised" küsitlus 2010 tõi esimeseks hoo­pis mägra (järgnesid siil ja ilves).Siili kui rahvuslooma pool­dajad on juba mitu aastat tagasi avanud internetis Facebooki-lehekülje, kus okaskerale on oma poolehoidu näidanud juba üle 900 inimese.Leidub aga ka vastalisi ("siil, mida te mõtlete, võtke ta pihku ja näete, kuidas kirpudest ku­biseb..."), kuid punase niidina käib juttudest läbi ta tarkuse rõ­hutamine.Siiliusksetele ei mõju ka jutt, et äh, siili aju kaalub vaid 3,5 grammi (nt hobusel 532 g), sest meeltele mõjuvad sümbolid.Kirjandusmuuseumi vanem­teadur Marin Laak on meie rah­vuseeposest kui tüvitekstist kir­jutades toonud eraldi välja, et Kreutzwaldi episoodilisest lauavõitluse "serviti-serviti!" tegela­sest, "peenikesest piripillist" on saanud meie peas kangelane, universaalne abimees...Kui võrrelda muu maailma­ga, on meil õnn elada keset loo­duse elurikkust, mis teeb aga muidugi ka rahvuslooma vali­mise raskemaks. Eestis on ainu­üksi imetajaid ligi 70 liiki.Jaan Riis räägib, et rahvus­loom peaks kandma sümboli tä­hendust ja loodushariduslikku mõtet, kuid mingeid täpsemaid aluseid valimiseks pole.Paljud tulid enne meid...Hiljutistest aruteludest käisid läbi puhtusehoid, toitumiskombed, see, kui nähtavad nad ini­mestele on, kuivõrd neid karde­takse või põlatakse.Kriteeriumiks on, kas loom on "piisavalt nunnu". Lisaks kõik stereotüübid, mis loomadele on omistatud muinasjuttudes: hunt loll, rebane tark, karu kohmakas jne. Õnneks leiab huviline näi­teks internetistki me loomasti­ku kohta piisavalt palju asjalik­ku teavet.Ajalooinstituudi vanemtea­duri Lembi Lõugase järgi on meie nüüdisaegne rikas loo­mastik kujunenud ligi 14 000 aasta vältel. Esimesi jääaegseid elukaid (karvane mammut, kar­vane ninasarvik, ürgpiison) me ilmselt rahvusloomaks ei valiks, kuid kui Eesti ala hakkas jääst vabanema, jõudis siia ka täna­päevaseid liike.Näiteks oletatakse, et täna­vune aasta loom viigerhüljes võis siin elada juba rohkem kui 10 000 aastat tagasi.Siis tulid põhjapõder, stepipiison ja metshobune, nende järel kobras, põder, pruunkaru, saarmas, rebane, hunt, ilves ja valgejänes. Kogu see liikumine toimus aegadel, mil inimest püsiasukana siinmail veel polnud. Järgmine tulekulaine tõi ürgveise ehk tarvase, hirve, metskitse, metssea.Kui hakkasid tekkima sood, said kopra ja saarma kõrval elu­aseme mügri, vesimutt, euroo­pa naarits. Sarapuude leviku­ga kaasnes orava, siili, muti, leet- ja metshiire, kaelushiire ja pähklinäpi levila laienemi­ne. Orava kannul tuli metsnu­gis jne. Saabusid tuhkur ja metskass ja nüüd lõpuks hakkas Lembi Lõugase järgi kiskjatele arves­tatavaks toidukonkurendiks muutuma ka inimene koos ko­dustatud koeraga.Huvitav oletus on, et kodu­loomad toodi Eestisse sisse küll kaubavahetusega, kuid ainus, kes võis kujuneda ka siinsest metsloomast, on siga...Või olgu mäng?Kõik ei ole selles väga kind­lad, et Eestil peaks olema rah­vusloom. "Kas ikka üldse vaja on?" kahtleb Ilm.ee ja Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnov."Vahest piisab rahvuslinnust, kes ju süstemaatika järgi on ka loom," arutleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.Mõlemad kahtlejad on samas kindlalt loomaliikide tähtsusta­mise poolt aasta loomana nüüd ja ka tulevikus. Jaan Riis, kes korduvalt rõhu­tab, kuidas asjaga on aega küll ja küll, näeb rahvuslooma-arutelude kasutegurit tähelepanu keskendamises ja hariduslikus mõttes."Mul pole midagi ka selle vas­tu, kui Eesti rahvuslooma vali­mine on pigem mänguline, selli­ne meelelahutuslik," ütleb ta, te­hes samas väikese hoiatuse Ees­ti rahvuskala valimine oli tema meelest siiski liiga kulinaarse sihitusega.Kirjalikud ülestähendused näitavad, et aeg-ajalt on mi­dagi rahvusloomast poetatud. Näiteks leiab ühest vanast Eesti Ekspressist, nagu oleks praegu­ne president Toomas Hendrik Il­ves välisministrina ühel jahiüritusel pakkunud Eesti rahvusloo­maks siga.Siga on pakkunud poolnaljaga rahvusloomaks ka mitu internetikommentaatorit, kuid kui toetuda Lembi Lõugase oletuse­le siinse kodusea algsest pärit­olust, võiks (mets)siga äkki olla arvestatav kandidaat.Veel üks hoiatus on looduseinimestel olnud: ei tasu valida rahvuslooma, kes juba on mujal sellesse staatusesse pandud.Näiteks pruunkaru juba on Soome ja Vene rahvusloom, põ­der on rahvusloomaks Rootsis, hundi alamliike leiab rahvus­loomana lausa paljudes maail­ma riikides. Ja muide leiab Mo­naco rahvusloomade seast jäne­se ja hiire kõrval ka siili.* Aasta looma valijad on: Ees­ti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Loo­duse Fond, Eesti Metsaselts, Tal­linna Loomaaed, Eesti Loodus­muuseum, ajakiri Loodusesõber.ARVAMISI■ Metssiga. Ta on üksihoidev ja pahur, kuid võib olla ka lahke ja sõbralik. Oma tegemistes pain­dumatu ja seisukohtades jäik, kuid laseb ennast mesikeeltel kõrva tagant sügada (ümber sõrme keerata). Kui midagi ei meeldi, siis on ääretult sõ­jakas. Meeldib poris püherdada (soppa pilduda) ja oma nina võõrastesse asjadesse toppida (tuhnida teiste kapsamaal).Kes neist kandidaatidest meile kõige paremini sobiks?■ Lammas. Olen kindel, et kõige paremini sobib rahvusloomaks siiski lammas. Põhjendus: kui teda pügatakse, siis ta määgib.■ Lammas. Esimene, kes pähe tuli, oli muidugi visa lammas. Olukord on pidevalt nii, et hundid söönud ja lambad ikka elus.■ Puuk. Paneme rahvusloomaks puugi, see ise­loomustaks kadedaid ja ahneid eestlasi kõige paremini, eriti valitsust ja seda priileivasööjate jõuku, kes imeb lihtinimesest kõik elumahlad välja.■ Eesel. Kisab küll, aga kui koorem kukil, töllab vaguralt edasi.■ Hunt. Mis kuradi siil! Siil agiteerib maksma kaardiga ja on äraandja. Rahvusloom peab olema iseloomustav - ellu jäävad vaid tugevad. Need, kes söövad endast nõrgemaid ja haigeid. Hunt, hunt! Ja kõik lapsed pistsid kodu poole punuma...■ Siga. Miks kodusiga pole pakutud? Täitsa sama nagu eestlane: muudkui vingub, ja kui mingit sööki saab, on mõni aeg vait ja jälle kõik otsast peale!■ Siga. Niikaua kui Eestimaal on sigu, on eesti rahvas söödetud ja iseseisvus alles.■ Eestlane. Mina tahaksin ise see olla. Tunnen ennast alandatud loomana. Olen töötanud 39 aastat Eestis. Täna on ikka põrgu lahti 164 euroga kuus...■ Jänes. Jänest ei soovita rahvusloomaks valida, ei ole me mingid jänkukesed või suured sigijad. Ehkki, kui oleksime, oleks taoline rahvusloom lausa solvava alatooniga.■ Hunt. Hunt teist hunti ei murra. Seega ei sobi ta meie rahvusloomaks. ■ Ilves. Nagu ilvesed, on ka eestlased ohusta­tud liik. Ja õige eestlane on kaval, sitke, kindlaMAAILMRahvusloomi (allikas: Wikipedia)■ Austraalia - känguru, koaala■ Belgia - lõvi■ Brasiilia - jaaguar■ Bulgaaria - lõvi■ Hiina - hiidpanda■ Hispaania - härg, ilves■ Horvaatia - nugis■ Iirimaa - hirv■ Itaalia - hunt■ Kanada - kobras■ Leedu - tarvas■ Makedoonia - ilves■ Monaco - siil■ Mongoolia - hunt■ Norra - põhjapõder■ Portugal - hunt■ Rootsi - lõvi ja põder■ Rumeenia - ilves■ Serbia - hunt■ Soome - karu■ Türgi - hunt■ Valgevene - piison■ Venemaa - karu■ Suurbritannia - hirv, rebane Allikas: Maaleht, 06.02.2014, Viio Aitsam