16. mail käi­sime Vastseliina gümnaasiu­mi 3. klassiga Luhasoos mat­kamas. 3. klassi õpilased olid väga leidlikud ning küsisid giidilt huvitavaid ja teemako­haseid küsimusi. Uuriti lähe­malt taimi, mida giid näitamiseks soost välja tõi ja mat­ka ajal sai nii mõnigi jõhvika hamba alla.Ma olin väga positiivselt meelestatud, et õpilased nii tublid olid. Kõigil olid seljas vastavad matkariided, dres­sid ja enamikul kummikud jalas. Viimased andsid eelise kõrgema veetasemega koha peal hüpata, nii et vesi lauda­de alt üles plärtsatas. See tegi kõigile nalja. Meenus aeg, mil ise umbes samavanusena Lu­hasoos viimati käisin.Laudtee viis meid saarel asuva majakeseni, kus tehti pikem peatus, et lõunat süüa ja täita tööleht sisaliku ret­ke kohta rabas. Kui saarele minnes tehti pikki peatusi ja uuriti loodust, siis tagasi mindi sellise tempoga, et teis­tele järele jõudmisega oli tükk tegemist. Jäime 3. klassi juha­taja Valliga rivi lõppu, kuna tundsime huvi looduse pil­distamise vastu.Samal ajal kui me teiste­le järele tormasime, asusin õpetajat intervjueerima. Sel­gus, et 3. klass polnud ainu­ke, kes alatihti matkas. Mat­kad korraldati seoses projek­tiga «Keskkonnahariduslikud programmid Võrumaa ja Põlvamaa koolide õpilaste­le 2014. aasta kevadel", milles osales peaaegu terve Vast­seliina gümnaasium. «Pro­jektis osalemiseks oli vaid registreerimisvaev, milleks pi­dime hästi kiired olema," rää­kis Vastseliina 3. klassi juha­taja Valli. Ta lisas: «Valmista ainult lapsed matkaks ette, is­tu bussi ja sõida matkale, kus ootab ees juba keskkonnahariduse spetsialist!"ProjektProjekt «Keskkonnahariduslikud programmid Võrumaa ja Põlvamaa koolide õpilas­tele 2014. aasta kevadel" oli pilootprojekt, kus 1.-9. klas­sidel oli projekti raames või­malus osaleda tasuta loodusharidusprogrammil. Projekt kattis ka transpordi kuni 160 euro ulatuses ühe väljasõidu kohta ja transpordi tellis pro­jektijuht. Koguarv program­midel oli 240, nendest 230 olid väljasõiduga, ja mõeldud erinevatele kooliastmetele. Projekt oli ühistöö erinevate asutuste vahel.Keskkonnahariduslike programmide eesmärgiks on kujundada õpilaste keskkon­nateadlikkust, säästvat mõt­teviisi ning toetada-täiendada kooli õppekavas käsitleta­vaid looduse- ja keskkonnateemasid.Igale klassile midagiVastseliina gümnaasiumi õpetajad olid kärmed regist­reerima, napsates igale klassile mõne põneva loodusharidusprogrammi, milles osa­leda.«Sellise toreda projekti raames said käia kõik 4.-9. klassi õpilased, ka algklas­sid erinevatel õppekäikudel, kus läbiti vastavad õppeprog­rammid. Programmide vali­kul klassidele püüdsin arves­tada õppekavaga. Kõiki prog­ramme juhendasid kohapeal keskkonnahariduse spetsia­listid," ütles Vastseliina güm­naasiumi geograafia- ja bio­loogiaõpetaja Liia Mark, kel­le sõnul olid õppekäigud hu­vitavad ning meeldisid õpi­lastele.4. klass käis märtsi alul Rä­pinas jäätmeklassis ning osa­les jäätmeprogrammis, 9. klass käis Võru veepuhastus­jaamas ja jäätmekeskuses. 5. klass tutvus aprillis Taevas­kojaga ning 6. klass Otepää kõrgustiku ja looduspargiga. 8. klass viibis 7. mail Välla­mäel ja osales õppeprogram­mis «Pinnamood Vällamäe matkarajal". Kui teised klassid käisid väljasõitudel, siis 7. ja 8. klassi õpilastel oli 19. veeb­ruaril külas loodusfotograaf Margus Muts oma linde tut­vustava programmiga «Põne­vad linnud läbi aasta".«Lisaks õppekäikudele oli 4.-9. klassi õpilastest 42-1 to­re võimalus osaleda tasuta loodushariduspäeval Karu­ks," rääkis Mark. Vastselii­na gümnaasiumile esitas sel­le võimaluse keskkonnaame­ti loodushariduse spetsialist Helen Kivisild. Karula õp­pepäeva raames käisid 4.-6. klassi õpilased Ähijärve mat­karajal, samal ajal tegutsesid 7.-9. klassi õpilased meeleolukas järveprogrammis. «Õpilas­tele meeldis Ka­rula õppepäev vä­ga. Siinkohal tä­nan väga sellis­te programmide eestvedajaid, sest igapäevase töö kõrvalt pole endal sugugi lihtne kirjutada projekte eesmärgiga taotleda raha õppekäikude korralda­miseks," on Mark tänulik.Programmid algklassideleProgrammide koostamisel oli mõeldud ka algklasside õpilaste peale. Näiteks Vast­seliina gümaasiumi esimesed klassid käisid aprillis kevadi­se Meenikunno rabaga tut­vumas, õppisid tundma seal­seid elanikke, rabade teket, omapärasid jne. Kevadine ra­ba pakkus õpilastele naudita­vat vaadet, sulavesi küll piiras sel ajal rabas liikumist, kuid laudteel võis raba tundma õp­pida ka kuiva jalaga.Maikuus läbisid esime­sed klassid õppeprogrammid «Kevadkarussell Metsamoori juures" ja «Looduse apteek" Süvahavva loodustalus. Met­samoori juures õpetati loo­dus- ja taimetarkusi läbi ela­muse. „14. mail oli meil ka väga tore ja õpetlik õppekäik Süvahavva loodustallu. Talu perenaine Reet näitas loodu­ses meie ümber kasvavaid tai­mi. Saime teada, et päris palju taimi võib põske pista, kuusekasvusid proovis küll ena­mik õpilasi," rääkis 1.a klassi juhataja Helju Sarapuu, kelle sõnul oli see päris põnev ko­gemus.Vastseliina gümnaasiu­mi 2. klass käis märtsis õp­pekäikudel Kiidjärvel ja Pokumaal. Aprillis läbiti Piu­sa jõe ürgoru maastikukait­se programm, mille eesmärgiks oli Piusa iõe ürgoru looduse tundma­õppimine ja piirkonna eripäraga tutvumi­ne. Lisaks uuriti läbi katsete ja vaademise vooluveekogu Piu­sa jõe näitel. Maikuus käis 2. klass õppekäigul Taevaskojas.Vastseliina gümnaasiumi kolmandikud alustasid loodusharidusprogrammidega juba talvel. Nemad käisid Otepää looduskeskuses, kus osaleti õppeprogrammis «Loomade elu talvel". Nii näh­ti näiteks karu jälgi, mis te­kitasid õpilastele suurt ele­vust, sest veel viimaselgi mat­kal räägiti neist. Metsaeluga tutvuti Pokumaal ja Ilumetsa looduskeskuses. Viimases viis tee metsa koos jahimehega.3. klassi õpilaste jaoks olid matkad väga vahvad, need meeldisid kõigile. «Peale vii­mast, Luhasoo matka tuli üks õpilane kooli ja ütles, et ne­mad käisid nädalavahetusel seal juba koos perega," sõnas heameelt tundes 3. klassi ju­hataja.Birgit PettaiVõrumaa Teataja10.06.2014