2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva.  Märgalade päeva tähistatakse maailmas 45. korda – sellel päeval sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk tänases olukorras on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Ramsari leppega on ühinenud 169 riiki kokku 2 225 alaga. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala. Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, rannaniidud, roostikud. Looduslikult toimivad märgalad pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid, millel on suur mõju tulevikule. Seda kõike suudab tagada vaid jätkusuutlik elulaad. Märgalade ökosüsteemi teenuse olulisus elanikkonnale väljendub ennekõike igapäevaselt kasutatava vee looduslikus puhastumises. Kuna looduslikud turbaalad seovad süsinikku, siis on märgalad ühtlasi ohustava kliimamuutuse puhverdaja rollis. Kõik märgalad on olulised elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse kandjad, mida naudime marjul, seenel või kalal käies, puhates veekogude ääres või matkates. Lisaks toidule saame märgaladelt ka näiteks turvast.