Inimesed tulid Eesti aladele kohe pärast jääaja lõppu ning jää taandumist umbes 11000 aastat tagasi. Ajarännaku käigus mõtiskleme, mis tung tõi siia esimesed kütid ja korilased. Milliseid oskusi ja teadmisi nad loodusest vajasid, et siinses kliimas ellu jääda? Kuidas ja millest tehti igapäevased tööriistad? Kes ja kuidas on kiviaja inimeste elu uurinud ning milliseid jälgi on leitud Muraste ümbrusest ja kogu Eestist. Looduskooli õuel uurime, milline võis välja näha kiviaja inimese koda (ehk kodu) ning arutleme, millise jälje on kiviaja inimesed meisse jätnud.
Междисциплинарная интеграция:
Toetab I kooliastme loodusõpetuse kursuse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.
Toetab I kooliastme inimeseõpetuse kursuse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
7) Teab erinevaid teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust.
18) Mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.
Keskkond ja jätkusuutlik areng:
Programm suunab õpilasi väärtustama ja mõistma loodust kui terviksüsteemi ning märkama inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuseid seoseid.
Tervis ja ohutus:
Programm toetab õpilaste liikumisharjumuste kujunemist looduses ja seeläbi oma tervise väärtustamist. Lisaks toetab hooliva ja lugupidava käitumise kujundamist ümbritseva suhtes ning aktsepteerima ja järgima kokkuleppeid.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Programmi läbinu:
- Teab, kes olid kiviaja kütid ja korilased ning millal nad Eesti aladel elasid.
- Tunneb kiviaja inimese ellujäämiseks vajalikke oskusi ja teadmisi loodusest.
- Oskab tuua näiteid kiviaja inimese tööriistadest ja nende kasutusviisidest.
- Mõistab looduse tundmise olulisust kiviaja inimese elus.
- Oskab võrrelda kiviaja ja tänapäeva inimese eluviisi.
- Väärtustab loodust kui elukeskkonda ning mõistab inimese ja looduse vahelisi seoseid.
Programm toetab keskkonnateadlikkuse kujunemist, suunates õpilasi märkama looduse mitmekesisust ning inimese mõju looduskeskkonnale. Looduses liikumine, jälgede otsimine ja vastutustundlik käitumine aitavad mõista säästva arengu põhimõtteid ning kujundada hoolivat suhtumist loodusesse.
Методы:
Programmis kasutatakse kogemuslikke ja aktiivõppemeetodeid, mis toetavad õppijate isiklikku osalust ning teadmiste seostamist praktilise tegevusega.
Kasutatavad õppemeetodid:
- Mängulised ja tunnetuslikud tegevused looduses.
- Liikumis- ja märkamismängud.
- Praktilised tegevused retkejuhi juhendamisel (nt vibulaskmine, tuletegemine).
- Juhendatud loodusvaatlused.
- Jutustamine ja lugude kasutamine teadmiste edasiandmisel.
- Arutelud ja küsimustele vastamine vastavalt vanuserühmale.
- Kokkuvõttev refleksiooniring programmi lõpus.
Vahendid, mida retkejuht kasutab näidistegevuste läbiviimiseks:
- Vibud ja nooled.
- Tuletegemise vahendid.
Руководство для учителя:
Programm täiendab koolis õpitut enne või pärast kiviaja teema käsitlemist õppekavas. Pärast retke korratakse nähtut ja kuuldut koolis. Kaasasoleva õpetaja roll on toetada retkejuhti suhtlemisel õpilastega ning aidata kaasa üldise korra hoidmisele programmi ajal.
Selga ilmastikule vastavad riided. Märja ilma korral jalga kummikud. Soovi korral kaasa piknikusöök ja -jook (soovitavalt loodus- ja tervisesõbralik, igal lapsel oma seljakotis).
Õpetajatel on võimalus anda programmi kohta suulist või kirjalikku tagasisidet pärast programmi toimumist. Kogutud tagasisidet kasutatakse programmi sisu ja metoodika edasiseks arendamiseks.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programm toimub täies mahus õues looduslikus keskkonnas. Enne programmi algust tutvustab juhendaja osalejatele ohutus- ja käitumisreegleid. Tehakse selgesõnalised kokkulepped osalejatega, mille täitmist aitavad kontrollida saatvad õpetajad. Liikumine toimub juhendaja juhendamisel ning tegevused on kohandatud ilmastikuoludele. Liigutakse ka metsas, kus sissetallatud rajad puuduvad ning mööda olemasolevaid jalgradu.
Rajal ei ole võimalik liikuda ratastooliga.
Место проведения:
Место исполнения:
59.457704563806, 24.428272247314
Programmi läbiviija:
Programmi viib läbi Muraste Looduskooli juhendaja. Juhendajate kvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus on kirjeldatud Muraste Looduskooli veebis: https://www.murastelooduskool.ee/looduskool/retkejuhid/
Vastavalt grupi suurusele kohandatakse juhendajate arvu.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Sissejuhatus Suurupi alumise tuletorni juures - 15 minutit
Sissejuhatuse eesmärk on jagada infot eelseisva retke kohta ning luua ajarännakuks sobiv meeleolu mängulise „kiviaega sisenemise“ kaudu. Retkejuht tutvustab kiviaja inimese looduses käitumise põhimõtteid. Uuritakse osalejate varasemaid teadmisi ammuste aegade eluolu kohta. Tutvustatakse retkel kehtivaid ohutusreegleid ja retkelistega tehakse sel teemal selgesõnalised kokkulepped. Õpetajad aitavad valvata neist kinnipidamist.
Rännak mere äärde ja läbi metsa Muraste Looduskooli õuele - kuni 3 tundi
Õppemeetoditena kasutatakse lugude rääkimist ja erinevaid tunnetus-, liikumis- ning märkamismänge.
Peamised teemad:
- Looduses käitumine ja orienteerumine.
- Küttimine ja korilus – mida leida metsast hamba alla.
- Jahipidamine vanasti ja tänapäeval ning selle roll loodusliku tasakaalu seisukohalt.
- Millised olid jahipidamise vahendid ja kas me neid ka tänapäeval kasutada oskame.
- Rändkivid ja -rahnud – nende päritolu ja tekkimine.
- Puuliikide tundmaõppimine.
- Looduse tundmise olulisus minevikus ja tänapäeval.
Retke käigus on võimalik teha 15-30 min pikniku paus, mis toimub looduses (piknikuplats ei ole eraldi ettevalmistatud).
Kokkuvõte - 15 min.
Retke lõpus toimub kokkuvõttev ring Muraste Looduskooli õuel või püstkojas. Arutletakse õpitu üle ning jagatakse koduülesanne, mis aitab kinnistada metsas kogetut ja seostada seda koolis õpituga.