KIK toetab 2025./2026. õppeaastal programmi läbiviimist.
Programm on mänguline ja aktiivne. Õpilased tutvuvad mullaorganismidega ja mullas toimuvate protsessidega. Stereomikroskoobi abil vaatlevad nad mullas elavaid organisme, teevad määrajate abil taustainfo uuringut ning koostavad toiduahela.
Vee-, hapniku, süsiniku- ja lämmastikuosakestega lähevad õpilased ringreisile ja saavad niiviisi aimu, kuidas keemilised elemendid ja ühendid biosfääris ringlevad.
Programmis käsitleme ka kompostimise teemat ning erinevate mängude abil kinnistavad õpilased üldteadmised mullast.
Междисциплинарная интеграция:
Loodusõpetus
II kooliaste
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad); 18) iseloomustab katsete põhjal vee, õhu ja mulla koostist ning omadusi; seostab need looduses toimuvate protsessidega;
27) põhjendab olmejäätmete sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
29) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove ning nimetab mulla koostisosi; selgitab mulla kujunemist ja selle tähtsust looduses;
31) kirjeldab mullaelustikku ning mullaorganismide seoseid;
32) seostab hapniku ja süsihappegaasi põlemise, kõdunemise ning hingamise fotosünteesiga; toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses;
Ainetevaheline lõiming
Loodusõpetus, liikumine, eesti keel
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Keskkond ja jätkusuutlik areng - programmi keskmes on muld kui elupaik, kuid programmi vältel loome mitmes kohas seoseid ka teiste mullaülesannetega, sh põhjavee kaitse funktsiooniga. Osakeste ringradade tegevuses mõistavad õpilased, et toitaine-, vee- ja õhuosakesed on pidevalt ringlused ja ka inimestest kasutatavaid mürke ei kao kuskile vaid liiguvad looduses ringi. Teemaks on ka komposteerimise ja biolagunevate jäätmete eraldi kogumine, et vähendada olmejäätmete hulka.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- mõistab mulla rolli ökosüsteemis ja elupaigana;
- oskab nimetada ja tunneb ära mullas elavaid putukaid ja teisi organisme ning koostab mullaelustiku toiduahela;
- oskab kasutada stereomikroskoopi, mullapuuri ja lihtsat määrajat;
- oskab põhjendada komposteerimise olulisust;
- toob näiteid vee-, süsiniku-, lämmastiku- ja hapnikuringkäikude kohta looduses;.
Методы:
Praktiline tegevus
- Mullaelustiku uurimine stereomikroskoobi all, vahendid: kühvlid, mullahark, topsluubid, lusikad, klaasalused, luubid, stereomikroskoobid, määramisabi.Igale rühmale on üks komplekt vahendeid, paber ja pliiatsid
Grupitöö
- Puslede abil rühmadesse jagamine, vahendid:kokku kuni 8 puslet, iga pusle 4 tükkidega.
- Ringlused muld-vesi-õhk, vahendid: ringreisi kirjeldused (igale rühmale kaks), iga seltskonnale luup ja kühvel, õuealal ringraja tähistused
- Iseseisvad tööülesanded:, vahendid: igale rühmale mapp, pliiats ja õueala kaart punktidega
- Osakese ringreisi kirjutamine pildiga postkaardile, vahendid: erinevate motiividega postkaardid, näidispostkaardid, pliiatsid
- Toiduahelad mullas, vahendid: mullas elavate organismide joonised koos infoga, millest nad toituvad
- Mullamutt või mügri, vahendid: infotekst, igale rühmale kiletatud väidetetabel ja non-permanentne marker
- Mullapuuriga mullaproovi võtmine, vahendid: kaks mullapuuri
- Mulla sõelumine, vahendid: mullasõelad (1 komplekt), papp kahepoolse teibiribaga, lusikad, erinevad kuivatatud mullaproovid;
- Komposteerimisest, vahendid: iga rühmale kast koos erinevate esemetega, mida osaliselt saab kompostida, osaliselt mitte.
Vestlus ja arutelu
- ainede liikumin looduses
- Komposteerimine, vahendid: kast esemetega, mis osaliselt sobivad osaliselt ei sobi komposteerimiseks, kompostitavad ühekordsed nõud ja kilekotid, vermikomposter, hark
Mängud
- Mullamuti ja vihmaussi mäng, vahendid: igale rühmale üks puidualus, iga seltskonnale 4 nöörist „vihmaussi“
- maastikumäng, vahendid: 30 kiletatud küsimust, kiletatud lahenduskaardid, non-permanentsed markerid (mängitakse 3-4 liikmelistes tiimides);
- bingomäng, vahendid: kiletatud bingoalused mullaga seotud sõnadega (4x4 ruudus ehk 16 sõna, nt. liiv, savi, kompost, huumus, vihmauss, loodusvara), sõnad seletavaid definitsioonid või kirjeldused paberil, non-permanentsed markerid, väikesed auhinnad (mängitakse individuaalselt).
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt.
Руководство для учителя:
Programmi tegevused toimuvad meie Tipu looduskooli õuealal. Programm toimub õues. Nii kevadel kui ka sügisel võib hommikuti päris külm olla. Õpilased peaks ennast riietuma vastavalt ilmale, pigem mugavalt/sportlikult. Jalga soovituslikult niiskuskindlad jalanõud.
Soovi korral kaasa lõunasöök, mille võiksite pakkida võimalikult jäätmevabalt. See on hea võimalus arutleda lastega jäätmete tekkimise teemadel ja praktiliselt katsetada ise jäätmete vähendamist igapäevases tarbimises.
Enne õppeprogrammi on soovitav õpilaste eelteadmised seoses mulla ja mulla elustikuga aktiveerida
Õpetajal on programmi ajal õpilasi innustav ja toetav roll. Peale programmi palume täita tagasisideankeedi, millele saadame õpetajale lingi e-maili teel.
Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Programmile võtame üldjuhul ühe grupi korraga vastu. Kui soovite tulla kahe grupiga, siis võtke enne registreerimist ühendust, et me leiaksime sobivat kuupäeva, kus kaks juhendajat saavad teid vastu võtta.
Programmi saame kohandada vastavalt õpilastele, palun andke õpilaste eripäradest programmile registreerides teada!
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmile võtame üldjuhul ühe grupi korraga vastu. Kui soovite tulla kahe grupiga, siis võtke enne registreerimist ühendust, et me leiaks sobivat kuupäeva, kus kaks juhendajat saavad teid vastu võtta.
Programmi saame kohandada HEV õpilastele, palun andke õpilaste eripäradest programmile registreerides teada!
Место проведения:
Место исполнения:
58.358557234998, 25.087451934814
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendajad Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast) ja Jane Rebane (kutsetunnistusega matkajuht, juhendab õppeprogramme alatest 2021. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Язык:
Длинное описание:
Programmi kava:
- Sissejuhatus, tutvumisring (Iga laps ütleb lisaks oma nimele ka sõna, mis tal assotsieerub sõna muld) ja kokkulepped/reeglid programi ajal (10 min)
- Puslede abil rühmadesse jagunemine (vastavalt õpilaste arvule jagatakse õpilasi 3-4-liikmelisteks rühmadeks. Kokku 6-8 rühma), iga õpilane saab pusletüku ja leiab kaaslased, kellega oma pusle tervikpildikskokku panna. Piltidel on erinevad mullas elavaid organismid. Tutvume nendega lühidalt. (5 min)
- Mullamuti ja vihmaussi mäng. Lühike innustav jooksumäng, kus mullamutt kogub vihmausse. Taustaks seletab juhendaja, et mutt on putuktoiduline loom ja tema põhiliseks toiduks on vihmaussid. Kui ta ei jõua oma saaki kohe ära süüa, siis hammustab ta nendel närvitängu läbi ja kogub liikumisvõimetud vihmaussid hilisemaks söömiseks. (5 min)
- Maastikumäng õuealal, Küsimused 1-30 mullaülesannete, mullakoostise ja mullelustiku kohta, millest iga seltskond peab leidma oma lahenduskaardil olevate numbrite järgi vastuseid 8-9 teatud numbriga küsimustele. Küsimused on vastusevariantidega ja vastuste taga on täht. Tähed moodustavad koos lahenduskaardil ühe mullaorganismi nime. Tegevus toimub programmi alguses moodustatud tiimides. Räägime keerulisemate küsimuste sisu korraks üle. Nt. Mis on huumus? Kuidas kutsutakse mullakihte? (20 min)
- Ringlused muld-vesi-õhk. Seletus ja lühike näidisrada. Oma rühmaga läbivad õpilased kahe osakese ringraja (Radadeks on: Hanna Hapniku suur ringreis, Tilluke Tilde veeosakese ringreis, Siim Süsiniku ringreis ja Lämmastiku Leo ringreis). Tekstis on osakestel erinevaid peatuspaigad (5-6 peatust), mis on meie õuealal leitavad. Lisaks on väikesed ülesanded (nt. vaadata lehte luubiga; tunnetada, kas muld on niiske; vaadata, kas tiigis on näha veeputukaid; jne) (20 min)
- Juhendaja kordab, et ained on meie planeedil ringluses ja veeosakesed, mida täna näiteks joome võis enne meid juba keegi teine juua. Nii kahjuks ei kao ka mürgid, mida me inimesena kasutame. Tihti liiguvad nad toiduahelaga edasi või satuvad mullast veega põhjavette. Näitena räägime glüfosaadist ja DDT kasutamise mõjust elusloodusel tuues reaalseid näiteid (5 min)
- Mullaelustiku uurimine stereomikroskoobi all. Otsime kompostist ja mullast erinevaid mullaorganisme. Iga rühm saab hargi, aiakühvli või lusika ning topsluubi. Igal seltskonnal on stereomikroskoop. Seletame kuidas seda kasutada ja teeme esimesi vaatlusi. (20 min)
- Lõunapaus (15 min)
Erinevad ülesanded punktina meie õuealal. Õpilasrühmad liiguvad iseseisvalt ringi ja leiavad ülesanded õueala kaardi abil.
Ülesanded: 1. Osakese ringreisi kirjutamine pildiga postkaardile; 2. Stereomikroskoobi abil varasemalt määratud mullaorganismi joonise tegemine ja kahe tegelase kohta määrajalehtedest lisainfo otsimine; 3. Toiduahelad mullas- piltide abil toiduahela kokkupanek. 4. Mullamutt või mügri – lühike tekst ja väidete tabel; 5. Mullapuuriga mullaproovi võtmine- kas Tipus on pigem savine või liivane muld?; 6. Mulla sõelumine ja sõelmetest ”profiili” tegemine; (30 min)
- Ülesannete kokkuvõte, iga rühm tutvustab mõne ülesande tulemust. (15 min)
- Komposteerimisest- Mida saab komposteerida, mida mitte? – igale rühmale sorteerimisülesanne. Miks ei sobi kompostitavaid ühekordseid nõusid üldjuhul koduseks komposteerimiseks? Vaatame looduskooli vermikompostrit räägime miks on nii oluline kompostida või biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda? (10 min)
- Mullabingo definitsiooniga. Igal lapsel on bingoalus sõnadega. Juhendaja loeb sõnade kirjeldusi või definitsiooni ette, lapsed otsustavad, mis sõnaga on tegu. (15 min)
- Kokkuvõte ja tagasiside (Iga õpilane ütleb„Mida sa said teada?“, „Mis sulle eriti meeldis?”) (10 min)