Looduslodi
Linda Saare

Ajaloolise puust looduslodja pardal toimuvas õppeprogrammis uurivad õpilased Emajõe elustikku ja jõe kui ökosüsteemi toimimist vahetult selle keskel viibides. Retk kulgeb mööda jõge ning selle jooksul avastame, millised selgroogsed ja selgrootud liigid Emajões ja selle kallastel elavad, kuidas nad on kohastunud vooluvees toimetulekuks ning millist rolli nad täidavad nii looduses kui ka inimeste elus.

Programmi käigus vaatleme:
*imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi, mis võimaldavad neil jões või jõeäärses keskkonnas ellu jääda (nt uimed, sulestiku ehitus, meelte eripärad, varjevärvus, hingamisviisid);
*liikide meelte kasutamist – kuidas kalad tajuvad voolu, kuidas linnud leiavad toitu, kuidas kahepaiksed reageerivad niiskusele ja temperatuurile;
*selgroogsete tähtsust ökosüsteemis ja inimtegevuses, tuues näiteid ka kaitsealustest liikidest ning arutledes, miks nende elupaiku tuleb hoida ja millised ohud neid mõjutavad.

Retke jooksul teeme mitmekülgseid loodusvaatlusi: määrame jõepealsel sõidul nähtavaid liike, hindame voolusuunda ja -kiirust, õpime eristama paremat ja vasakut kallast, kasutame kompassi ning seostame ilmastikunähtusi jõe elustikuga. Pardal uurime kaarti, millel on esile toodud Eesti suuremad jõed ja järved, ning arutleme, kuidas veekogud kujundavad inimeste elu ja vastupidi – kuidas inimtegevus mõjutab jõgesid.
Programmi oluline osa on jõgede kasutusviiside ajalooline ja tänapäevane võrdlus: kuidas on inimesed Emajõge kasutanud liikumiseks, kaubaveoks ja toiduhankeks ning millised on tänapäevased keskkonnahoiu põhimõtted. Õpilased mõtlevad ühiselt, millised tegevused toetavad jõe heaolu ja mida igaüks saab ise teha, et veekogud püsiksid puhtad ja elurikkad.
Looduslodja retk pakub ka võimaluse tutvuda lodja kui traditsioonilise laevatüübiga, mis on valmistatud kohalikust puidust ja seob õppeprogrammi läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Pardal liikumine ja vaatlusülesannete täitmine toetavad liikumisõpetust, rõhutades ohutust ja meeskonnatööd.
 

Междисциплинарная интеграция:

III kooliaste bioloogia 7. klass

1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;

2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsusest looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.

III kooliaste geograafia 8. klass

1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;

Lõiming - Kohalikust materjalist (puust) valmistatud kohalikul ja ajaloolisel laeval looduse tundma õppimine tõstatab keskkonnateadlikkust (soetus läbiva teemaga "Keskkond ja jätkusuutlik areng"). Seos 8. klassi geograafiaga (Eesti jõed ja järved ja jõgedega seotud mõisted). Liikumisõpetus (ohutu liikumine pardal vaatluste tegemise ajal).

Отношение к учебной программе:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

Результат учебы:

1) seostab Emajõe imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga vees/vee ääres
2) Teab tähtsamaid Eesti jõgesid ja järvesid ning mõitsab peamisi jõgedega seotud termineid (voolu kiirus, delta, kõrgvesi, madalvesi, üleujutus)
3) tunneb Emmajõe ääres elavad peamisi selgroogseid ja selgrootuid loomi
4) toob näiteid kaitsealustest selgroogsetest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid

Методы:

Õpperogrammi põhikomponent on laevalaelt toimuv loodusvaatlus ja arutelu sõites lodjaga mööda Emajõge. Kasutatakse kõike, mida pardalt on näha (loomad, linnud, taimed). Laeva sees on Eesti kaart, mille pealt tuletatakse meelde olulisemaid jõed ja järved ning veekogudega seotud mõsited. 

Vaatamiseks, katsumiseks ja uudistamiseks on juhendajal kaasas veel: imetajate (kobras, saarmas III kaitsekat., hallhüljes) nahad, kuivatatud kalad (haugi pea, särg, koha) ja selgrootud (veeputukad, karbid), elusuuruses kalade (säga I ja tõugjas II kaitsekat) ja kahepaiksete  (tähnikvesilik II kaitsekat, veekonn II kaitsekat) ning imetajate (lendorav, euroopa naarits, I kaitsekat ja veelendlane II kaitsekat) vineerist mulaažid, veeimetajate koljud (kopras, saarmas, hüljes) ja konna ning kala sekeletid . Binoklid lindude vaatamiseks. Vahendeid kasutatakse ühekaupa ja antakse peale tutvumist järgmisele osalejale

Руководство для учителя:

Tutvustada õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Kaasasoleva õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Programmi ajal abistab õpetaja üldise korra hoidmisel.

Riietuda palume vastavalt ilmale (programm toimub täies mahus õues). Piknikusoovi korral palume võtta kaasa igal lapsel oma seljakotiga söök ja jook (palume eelistada loodus- ja tervisesõbralikku toitu). Piknikusoovist palun anda programmi alguses teada juhendajale. 

Целевая группа:

7-9 kl III kooliaste

Продолжительность:

1,5 tundi

Размер группы:

25

Время проведения:

Kevad
Suvi
Sügis

Цена:

250€

Доп. информация:

Maksumus 250 eurot - õppeprogramm toimub Suurel Sumel ja samaaegselt viiakse läbi kaks programmi kahele klassile korraga.

Maksumus 360 eurot - õppeprogramm toimub lodi "Jõmmul" ning ainult ühele grupile korraga 

Eripärane keskkond – viibimine jõel tasaselt liikuva laeva kõrgel lael, kust näeb kaugele – loob eripärase ja aktiivse meeleolu. Nii on lisaks teadvusele kaasatud ka õpilaste emotsioonid ning uute teadmiste seostamine enda minapildi ja varasemate teadmistega aktiivsem ja püsivam. Meie loodusõppeprogrammide eesmärk on lisaks ülaltoodule pakkuda lastele positiivset elamust vahetus looduses, et soodustada huvi ja armastust looduse ja selles valitsevate põnevate seoste vastu. Kui inimeses on lapsena tekitatud positiivset huvi looduse vastu, siis tahab ja oskab ta sellest hoolida ka oma hilisema täiskasvanuelu kõikidel otsustustasanditel.

Место проведения:

Lodjakoda (Tartu)

Место исполнения:

58.391122625804, 26.7128876

Programmi läbiviija:

Linda Saare, loodusteaduste magister, loodusteaduste doktorantuur (2. a)

Liisa-Lota Kaivo, pedagoogika magistrantuur, loodusteaduste bakalaureus

Язык:

Eesti keel
Inglise keel

Длинное описание:

 Kogunemine ja sissejuhatus pardal (kuni 5-10 min):
Turvaline pardaleminek ja ohutusreeglid. Lühitutvustus: mis on lodi, miks see on Emajõe ajalooline laevatüüp. Programmi eesmärk: uurime, kuidas jõe elustik toimib ja millised loomad on kohastunud elama vooluvees.

Jõe kui elukeskkonna avastamine (ca 15 min): 
Sõidu alustamine ja esmased vaatlused: voolusuund, voolukiirus, kallaste võrdlus. Arutelu: mis teeb jõe eriliseks elupaigaks võrreldes järve või metsaga. Õpilased määravad nähtavaid taimi ja jõeäärseid elupaiku (pilliroog, kaldavöönd, üleujutusalad).

Selgroogsete loomade tutvustamine ja vaatlused (25 min)
Fookus: kohastumused, meeled, toitumine, roll ökosüsteemis
- Kalad: uimed, kehaehitus, küljejoon, toitumisviisid.
- Vaatlus: kas näeme veepinnal liikumist, toitumisjälgi, kudesid?
- Linnud: vee- ja kalatoidulised liigid, sulestiku omadused, nägemismeel.
- Vaatlus: kormoranid, kajakad, pardid, kaldapuudel pesitsejad.
- Imetajad ja roomajad jõe ääres: kobras, saarmas, nastik – kuidas neid ära tunda ja millised on nende kohastumused.
- Arutelu: miks on need liigid looduses ja inimtegevuses olulised.
- Kaitsealused liigid: näited Emajõe piirkonnast, ohustatuse põhjused.
 

Selgrootud ja veealune maailm (10-15 min)
- Jutustus ja näidismaterjalid (pildid, mudelid): putukavastsed, vähid, limused.
- Kohastumused: lõpused, kitiinkest, varjevärvus, toitumisviisid.
- Vaatlus kaldavööndis (vajadusel binoklite või vaatluskastidega):
- veepinnal ujuvad putukad
- kaldakivide all elavad liigid
- Arutelu: miks on selgrootud jõe ökosüsteemi toimimise seisukohalt võtmetähtsusega.

Kaart ja geograafiline seos (10 min)
- Pardal uuritakse Eesti jõgede ja järvede kaarti.
- Teemad:
- Emajõgi kui osa suuremast veesüsteemist
- kuidas inimesed on jõgesid kasutanud (transport, toiduhange, energia)
- miks on veekogude uurimine ja kaitse vajalik.

Mida mina saan teha? (10 min)
- Arutelu õpilastega: kuidas mõjutab inimtegevus jõe tervist.
- Praktilised näited: prügi, reostus, kaldavööndi hoidmine, liikumine looduses.
- Õpilased sõnastavad ühe väikese teo, mis aitab jõge hoida.

 Kokkuvõte ja tagasiside (5-10 min)
- Lühikokkuvõte nähtustest ja õpitud kohastumustest.
- Küsimused-vastused.
- Ohutu mahaminek
- Õpetajalt tagasiside küsimine. Soovi korral saadame peale programmi kordamiselehed meilile. 

Последнее обновление: