Õppeprogramm „Loodusvööndid ja taimede kohastumused” (3. kooliastmele) tutvustab õpilastele maailma erinevaid loodusvööndeid ning seda, kuidas taimed on kohastunud väga erinevate keskkonnatingimustega. Programmi käigus keskendutakse eelkõige troopilistele vihmametsadele ja kuumakõrbetele, kus valitsevad äärmuslikult erinevad tingimused – ühes rohkelt niiskust ja varju, teises kuumus ja veepuudus. Õpilased saavad teada, millised tegurid on taimede kasvuks kõige olulisemad ning kuidas taimed kohanevad valguse, temperatuuri ja vee kättesaadavusega.
Programmi käigus tutvutakse maailma loodusvööndite ja kliimavöötmetega ning arutletakse nende keskkonnatingimuste üle. Väikerühmatöödes analüüsitakse kliimadiagramme, leitakse maailmakaardil erinevaid loodusvööndeid ning arutletakse vihmametsade ja kõrbete tähtsuse ning neid ohustavate tegurite üle.
Õppeprogrammi keskmes on temaatiline ekskursioon Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonetes, kus õpilased uurivad lähemalt vihmametsade ja kõrbete taimi. Vaadeldakse näiteks liaane, epifüüte ja sukulente ning analüüsitakse, kuidas taimede ehitus ja talitlus on seotud nende kasvukohaga. Töölehe abil võrreldakse erinevate loodusvööndite taimi ja nende kohastumusi.
Lisaks arutletakse taimede rolli üle looduse tasakaalu hoidmisel ning inimtegevuses. Programmi käigus käsitletakse ka keskkonnaprobleeme, nagu vihmametsade hävimine ja kõrbestumine. Õpilased osalevad aktiivsetes rühmategevustes, mis aitavad õpitut kinnistada. Programmi lõpuks oskavad õpilased paremini mõista taimede kohastumusi ning taimede tähtsust looduse ja inimese jaoks.
Междисциплинарная интеграция:
PRÕK Lisa 4. Loodusained
Bioloogia III kooliaste (7.-9.kl)
2.2.3. Õpitulemused
Taimede tunnused ja eluprotsessid
2) analüüsib õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla, seostab seda ainete liikumisega taimes, taime kasvukohaga ning paljunemise ja levimise viisiga;
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
Geograafia III kooliaste
2.4.3. Õpitulemused
Kaartide kasutamine
3) orienteerub kaardil: leiab riigid, pealinnad, tektooniliselt aktiivsed piirkonnad, suuremad pinnavormid, veekogud, kliimavöötmed, loodusvööndid jms.
Kliima
3) iseloomustab kliimadiagrammi ja seostab selle vastava kliimavöötmega.
Loodusvööndid
1) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja segametsad, parasvöötme rohtlad, kuivad lähistroopilised metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) looduskomponente ja nendevahelisi seoseid;
2) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õppeprogramm toetab keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat sellega, et arutleme looduse ja inimese suhete üle: kui palju oma igapäevaelus kasutame vihmametsades kasvavaid taimi ja nende saadusi, mis tähtsus on ekvatoriaalsetel vihmametsadel kogu ökosüsteemile, mis ohustab vihmametsi ning mida saaksime ise teha, et keskkonda ja elurikkust hoida. Tutvume teemadega: ulatuslikud lageraied vihmametsades, istanduste rajamine (banaani, kohvipuu, suhkruroo, õlipalmi jt istandused), erosioon, kõrbestumine, teede ja asulate rajamine vihmametsade aladele, maavarade kaevandamine kõrbete aladel, põldude pidev ja oskamatu niisutamine kõrbete aladel, karjatamine kõrbete osaasides jms. Programmi tulemusena praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Programmi tulemusel oskavad õpilased analüüsida taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning teavad vihmametsades ja kuumakõrbetes sagedamini esinevaid keskkonnaprobleeme.
Õppeainete lõiming:
Füüsika: kliimasüsteem, energia (päikeseenergia, atmosfääri soojenemine), temperatuur ja ilmastikunähtused.
Ühiskonnaõpetus: keskkonnapoliitika ja rahvusvahelised kokkulepped.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane oskab: vaadelda, nimetada ja kirjeldada vihmametsade ja kõrbete taimi; analüüsida ümbritsevat keskkonda, loodust ja taimi ning teha nendest järeldusi; analüüsida taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses.
Õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ja jätkusuutlikku elukeskkonda.
Методы:
Õppemeetodid
Rühmatöö, paaristöö, ringkäik ja vaatlused kasvuhoonetes, võrdlemine, töölehe täitmine, kirjeldamine, järeldamine, arutelu. Juhendaja poolt teema tutvustus ja õpilasi kaasav kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Kogu klassile: elustaimede püsiekspositsioon botaanikaaia kasvuhoonetes, maailmakaart.
Igale rühmale: taimede fotod, taimede viljad ja saadused.
Paari peale: töölehed, kirjutamisalus, harilik pliiats, kollane ja roheline värvipliiats.
Õppevahendid võtab kaasa juhendaja.
Руководство для учителя:
Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes ollakse välisjalanõudes, vahetusjalanõusid pole vaja kaasa võtta.
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Доп. информация:
TÜ botaanikaaias on tänapäevane õpikeskkond, õppeklass ja elustaimede püsiekspositsioon, botaanikaaias on lift ja trepid. Õpetajal palume registreerumisel teavitada botaanikaaia teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm), koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale õppeprogrammi lõppu õppeklassis või botaanikaaia piknikuplatsil.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Место проведения:
Место исполнения:
58.384823725798, 26.7213052
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikooli botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. aastast botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. aastast loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. aastast giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine, koolituste juhendamine.
Язык:
Длинное описание:
1. TÜ botaanikaaia ja programmi tutvustus ning soojendusmäng. 15 min
Õppeprogramm algab botaanikaaia ja programmi tutvustusega ning lühikese soojendusmänguga, mis aitab luua avatud õpikeskkonna ja kaasata kõiki osalejaid. Lepitakse kokku käitumisreeglid. Vestluse käigus kaardistatakse õpilaste eelteadmised: mis on loodusvöönd ja kliimavööde, millist rolli mängivad taimed looduses ning milliseid taimi seostatakse vihmametsade ja kõrbega.
2. Loodusvööndite ja kliimavöötmete tutvustus. 30 min
Õpilased tutvuvad maailma loodusvööndite kaardiga ning harjutavad kliimavöötmete leidmist maailmakaardil. Väikerühmades arutletakse vihmametsade ja kuumakõrbete keskkonnatingimuste üle (temperatuur, sademed, mullastik, elustik). Rühmad analüüsivad ka kliimadiagramme ning seostavad neid vastavate kliimavöötmetega. Arutletakse vihmametsade ja kõrbete tähtsuse ning peamiste ohutegurite üle. Rühmad esitavad oma järeldused lühidalt kogu klassile.
3. Temaatiline ekskursioon kasvuhoonetes: taimede kohastumused. 50 min
Kasvuhoonetes tutvuvad õpilased vihmametsade ja kuumakõrbete taimedega ning uurivad nende kohastumusi erinevates keskkonnatingimustes. Vaatluse all on vihmametsade liaanid (nt monstera, tobiväät, kannatuslill), epifüüdid (troopilised orhideed, sarvsõnajalg, habetillandsia) ning kuumakõrbete sukulendid (erinevad kaktused jt).
Õpilased analüüsivad taimede organite ehituse ja talitluse seost kasvukohaga (nt lehed, varred, juured, veevaru, ronimine, epifüütne eluviis).
Töölehe abil märgitakse tabelisse taimeliik, kasvuviis ja kohastumused; võrreldakse vihmametsa- ja kõrbetaime tunnuseid; täidetakse kontuurkaart, kuhu kantakse troopilised vihmametsad ja suuremad kuumakõrbed.
Lisaks arutletakse taimede rolli üle inimtegevuses: vihmametsadest pärinevad paljud igapäevased toidutaimed (nt banaan, kohvipuu, suhkruroog, õlipalm). Õpilased arutlevad nende toodete kasutamise ja keskkonnamõju üle.
4. Vihmamets kui ökosüsteem ja inimese mõju loodusele. 15 min
Ühises arutelus käsitletakse vihmametsa kui terviklikku ökosüsteemi ning taimede rolli looduse tasakaalu hoidmisel. Arutletakse vihmametsade majandusliku tähtsuse, inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemide üle. Õpilased analüüsivad, kuidas muutused loodusvööndites (nt metsade raadamine või kõrbestumine) mõjutavad loodust ja inimeste elu.
5. Aktiivsed rühmategevused. 15 min
Õpilased osalevad loodushariduslikes tegevustes „pesades“, kus lahendatakse erinevaid ülesandeid: taime foto paigutamine õigesse loodusvööndisse; taime ja selle saaduse (vilja või toote) kokkuviimine; taimede kohastumuste äratundmine.
Alternatiivina valmistab rühm lühikese loova etteaste (näidend, luuletus, laul või mini-esitlus) oma valitud taimest, tutvustades selle kohastumusi ja tähtsust.
6. Õppeprogrammi kokkuvõte ja tagasiside. 10 min
Programmi lõpus tehakse ühine kokkuvõte õpitust. Õpilased jagavad, mida nad botaanikaaias uut teada said, mis neile kõige rohkem meelde jäi ja mis oli kõige huvitavam. Suuline tagasiside aitab kinnistada õpitut ning annab juhendajatele tagasisidet programmi kohta.