Sissejuhatus (8 min)

Esmalt tervitatakse teineteist ning korratakse üle rühmareeglid, sh kokkulepped eelseisvaks tegutsemiseks. Lastega istutakse ringis või kaares nagu hommikuringides ning küsitakse sissejuhatavaid küsimusi tänase ilma ja praeguse aastaaja kohta. Seejärel tutvustatakse neile nelja tegelast: sinilill Siirit, sipelgas Sassi, rähn Ruudit ja nugis Norat. Nii inimeste kui ka nende tegelaste elutegevus muutub aastaaegade lõikes.

Esimene aastaaeg (11 min)

Olenevalt sellest, mis aastaaeg tunni tegemise ajal käes on, luuakse kaasa võetud "tahvlile" stseen käesolevast aastaajast, nt talvel raagus puudega lumine metsaalune. Koos lastega kontrollitakse üle, millised tunnused on tahvlile saanud ning kas midagi on üle või puudu (nt õitsevad taimed, värvunud lehed). Seejärel tuuakse ükshaaval stseeni neli tegelast ning arutatakse, mida nemad praegu õues teha võiksid. Jutustatakse lugu, kuhu sisse poogitakse kõikide nelja tegelase kohta erinevaid teadmisi, kuid rõhuasetus on erinevatel aastaaegadel erinev. Lugu jutustades kaasatakse jooksvalt lapsi kas aktiveerivaid küsimusi küsides või lihtsate tegevustega (nt kui sinilill Siiri õitsema hakkab, siis meie ka sirutame enda seljad pikemaks nagu sinilille vars). 

Järgmistest lugudest jutustatakse esmalt see, mis aastaaeg parasjagu käes.

Kevade fookus on sipelgas Sassi kohtumisel sinilill Siiriga, kes sipelgale magusa lõhnaga seemne annab. Räägitakse ka paiga- ja rändlindudest, pesakuhila käikudesse soojust viivatest töösipelgatest, nugise poegadest ja rähni pesaehitusest. Jutustades kasutatakse fotomaterjali, päris rähni pesa ja tahvlile kleebitavaid elemente. Peale muinasjuttu mängitakse õppemängu taimede kasvamisest, kus lastega üheskoos tehakse kehaliste liigutustega järgi erinevaid taime osi - õis, vars, leht, juured, seeme. 

Suvel on peategelasteks sipelgad, kes töötavad erinevate ülesannete kallal, pesakuhila ehitamine, pesa kaitsmine, toidu otsimine, munade, vastsete ja nukkude eest hoolitsemine, uue territooriumi avastamine ja pulmalend. Lisaks tuleb juttu ka sellest, kuidas imetajad oma poegade ja linnud oma tibude eest hoolitsevad ja kuidas sinililled küll ei õitse, aga on sellegipoolest elus. Peale muinaslugu ehitatakse koos lastega varem ruumi ära peidetud puupulkadest sipelgapesa.

Sügisel valmistutakse juba talveks, rändlinnud lendavad ära, sipelgad muutuvad uimasemaks ja aeglasemaks, nugised on aktiivsed ning ei plaanigi talveks magama minna. Selle jutustuse peategelasteks on rähnipaar Ruudi ja Reelika, kes arutavad omavahel küsimuste üle, kas ka nemad peaksid lõunamaale lendama ning mida nad talvel küll süüa võiksid, kui kõik putukad on külma eest peitu pugenud. Selle aastaaja lõpus mängitakse lastega kompimismäng, kus me kujutame ette, et oleme rähnid, kellel on pikk ja tundlik keel. Selle keele abil on võimalik puukoore vahelt putukaid kätte saada, aga mitte igas putuka tehtud käigus pole putukat... Igal lapsel on võimalus pista üks käsi ühte ja teine käsi teise torujasse tuubi. Üks neist on tühi ja teises on toiduobjekt - putukavastset meenutav mänguasi. Vastavalt vanusest võib teises tuubis olla midagi eksitavat. Nende ülesandeks on arvata, kummas tuubis on toiduobjekt ja mis see olla võiks. 

Talvel suur osa elusorganismidest säästavad energiat ja puhkavad, sh sinilill ja sipelgad sügaval maa all. Talve peategelaseks on nugis Nora, kes on endale talvise kasuka kasvatanud ja jahib aktiivselt. Talvise ja suvise kasuka erinevust saavad ka lapsed topistele pai tehes tunnetada. Kuigi paljud imetajad on heitnud magama ja linnud on ära lennanud, toimetab paigalind suur-kirjurähn jätkuvalt metsas edasi. Talve liikumismäng ongi seotud sellega, kuidas metsast tulevaid hääli ära tunda rähni trummeldamise näitel. Kuulatakse suur-kirjurähni helisalvestist trummeldamisest ning jäljendatakse seda patsutades õlgi, põlvi, selga, nipsutades, plaksutades, koputades.

Järgmised aastaajad (32 min)

Järgmistesse aastaaegadesse ei süveneta nii põhjalikult kui esimesse. Lastelt küsitakse, kas mets on alati selline, nagu "tahvlil" näha on või võib ka midagi muutuda? Arutatakse selle üle, et aastaaegu on Eestis neli ja metsa ilme samuti muutub kui aastaaeg muutub. "Tahvlile" luuakse järgmise aastaaja stseen ning jutustatakse lühidalt juurde, mis tegelastega sellel aastaajal toimub ning mängitakse mäng. Vastavalt laste tähelepanuvõimele jutustatakse järgmiste aastaaegade kohta vaheldumisi õppemängudega.

Kokkuvõte (9 min)

Kokkuvõtteks tehakse tagasiside mäng, kus lapsed saavad tunnis õpitut meenutada ja kinnistada. Lõpumängu meetod sõltub tundi läbiviivast muuseumiõpetajast ja laste ealisest arengust. Näiteks võib teha mängu, kus lapsed ütlevad välja ühe mõtte, mis neil tunnist meelde jäi, panevad selle oma käte vahel palliks kokku ja "viskavad mõttekasti" või küsitakse lastelt programmi põhisõnumeid meenutavaid küsimusi.