Esimesele kooliastmele suunatud haridusprogrammi eesmärk on selgitada, millised on inimese meeled ja kuidas neid hästi ja ennast säästvalt kasutada. Lisaks uuritakse, kuidas loomade meeled võivad meie omadest erineda ning kuidas saaksime vähendada kahju loodusele, mis tekib inimeste tehislikest keskkondadest.
Looduskontakt: Õpilased otsivad Toomemäelt loomi ning proovivad ette kujutada, kuidas nemad maailma kogevad.
Keskkonnahariduslik seos: Inimeste ja loomade meelte uurimise osas arutame, kuidas erinevad loomad näevad maailma erinevalt ning kuidas võime neile kogemata oma käitumise ja keskkondadega halba teha.
Междисциплинарная интеграция:
Programm aitab saavutada põhikooli riikliku õppekava Lisa 4. Ainevaldkond “Loodusained” I kooliastme õpitulemusi kuna programmi läbimise järel õpilane:
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.
Lisaks aitab programmis osalemine kaasa läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" (Põhikooli riiklik õppekava Lisa 14):
2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:
4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;
Õpilased leiavad näiteid, kuidas inimeste loodud tehislik keskkond võib häirida loomi, kes kogevad maailma teisiti. Kokkuvõtvas osas mõtlevad mõtlevad viisidele, kuidas loomade häirimist vähendada.
Lõimitud ained: loodusõpetus, inimeseõpetus, üldõpetus
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1) teab inimese kuut põhimeelt ja meelelundeid;
2) sõnastab oma meeltega saadud kogemusi ja emotsioone, kirjeldab nähtusi ning objektide omadusi, kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid;
3) teab, et vananedes meeleorganid muutuvad ja oskab neid hoida (näiteks vältida müra);
4) teab, et loomade meeled on erinevad inimeste omast ning väärtustada enda lähedal olevate loomi (nt teab, miks loomade ja lindude pärast oleks vaja vähendada müra- ja valgusreostust, kuidas arvestada loomade ja lindude nägemisega linnas ja looduses).
Методы:
Meetodid:
- tõhusa vea meetod
- eksperimendid ja demonstratsioonid
- juhitud arutelu
Vahendid:
- TÜ muuseumi näitustel olevad eksponaadid (nt camera obscura, värvivurrid, periskoobid, RGB prožektor, UV lambid, kompimiskastid jm).
- katsetamiseks: Euleri ketas, erineva sagedusega helifailid, kõlarid, arvuti ja nutiekraan, maitsemeele testribad.
Руководство для учителя:
Programmis osalemine ei eelda ainealast ettevalmistust või eelteadmisi. Kõik osalemiseks vajalikud vahendid on muuseumi poolt.
Programmi läbiviimisel pannakse rõhku küsimustele ja kogemisele enne selgitamist. Eesmärk on panna lapsi oma teadmiste piire kompima ning tekitada neis küsimusi ja oletusi enne seletuse kuulmist. On oluline, et see toimuks õhkkonnas, kus eksimine ei ole ebamugav ja mõtlemiseks võib aega võtta.
Palume õpetajal protsessi mitte sekkuda näiteks õigete vastuste ette ütlemise või valede vastuste kommenteerimisega. Laps, kes on natuke segaduses, aga mõtleb kaasa, on kõige efektiivsemas õppimise faasis.
Tunni lõpus kogutakse suulist tagasisidet õpilastelt. Õpetajale saadetakse pärast programmi e-mailiga link lühikesele tagasisidevormile.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmi saab vajadusel kohandada vastavalt grupi suurusele ja erisoovidele või õpilaste erivajadustele.
Haridusklass ja suuremad näitused on liigipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele. Liikumisraskuste või teiste erivajaduste puhul palume eelnevalt teada anda, et kokku leppida viisid, kuidas kõigile sobivalt ja kaasavalt programmi läbi viia.
Место проведения:
Место исполнения:
58.368629472249, 26.723233601501
Programmi läbiviija:
Programmi viib läbi Hull Teadlane – Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator (Klaus-Peeter Ladva), kelle spetsiifikaks on loodus- ja täppisteaduste alased programmid ja demonstratsioonesinemised, ning kellel on muuseumis õppeprogrammide läbiviimise kogemust üle seitsme aasta. „Meeletute meelte“ programmi on Hull Teadlane ise välja töötanud, kombineerides kõige paremini teemasid selgitavaid ja õpetlikke katseid teoreetilise tausta ja õppekavade vajadustega.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Sissejuhatus (5 min)
Alustame ühise aruteluga, millised meeled on inimesel olemas ning kui palju ja milleks neid kasutame. Seejärel selgitatakse programmi ülesehitust ja eesmärke.
Õppimine I. Inimese meeled (50 min)
Nägemine (10 min)
Valguse teemalisel Tartu Ülikooli muuseumi näitusel saavad lapsed kõigepealt iseseisvalt nägemismeelt avastada näitusel olevate vahenditega nagu Camera Obscura, värvilised prožektorid, fenakistoskoobid, teleskoobid, kaleidoskoobid jm. Seejärel koondame tähelepanu ja arutame, mida need erinevad vahendid näitavad ja kuidas need toimivad.
Haistmine (5 min)
Liigume haistmismeelt kaasates läbi salakäigu, kuhu külastajad tavaliselt ei pääse. Õpilased saava proovida tähele panna, milliseid lõhnu nad tee peal tunnevad ning kuidas neid kirjeldaksid. Arutame, kui erinevalt kogevad maailma loomad, kelle jaoks on haistmismeel palju olulisem kui inimestel.
Kompimine (10 min)
Läbi salakäigu jõuame pimekastideni, mille juures paneme proovile julguse ja kompimismeele. Õpilastel tuleb pimedates kastides olevad esemed ainult kompimismeele abil ära tunda. Arutame, miks see on natuke hirmus ning kuidas oleme harjunud oma nägemismeele peale lootma.
Kuulmine (15 min)
Liigume haridusklassi, kus mõtiskleme koos, mis täpselt on ikka helilained ning kuidas need üksteisest erinevad. Katsetame, kui kõrget heli oleme võimelised kuulma ning arutame, mida saame teha oma kuulmise kaitsmiseks. Teeme vaikuse katse, kus jälgime Euleri ketta järjest kiirenevat langust.
Maitsmine (10 min)
Arutame, mis on põhimaitsed ning miks inimesed neid tunnevad. Lähemalt räägime nii magusast kui kibedast maitsest ning sellest, kuidas meie maitsemeel pole tänapäeva maailmaga kohanenud. Õpilased saavad katsetada testpaberi maitsmist, mis näitab, kas inimene on supermaitsja või mitte. Paberil on aine, mis osadele maitseb väga kibedalt ja vastikult, aga teised ei tunne midagi. Arutame, kuidas uute maitsetega harjuda.
Õppimine II. Loomade meeled (25 min)
Õpilastelt küsitakse näiteid, kuidas loomade meeled erinevad inimeste omadest, vastused kirjutatakse tahvlile. Vaatame paari lühikest videot, kus proovitakse kujutada, kuidas loomade nägemine võib inimese omast erineda.
Küsitakse näiteid loomadest, kelle elu on häiritud, kuna nad ei koge inimeste loodud keskkonda “õigesti”. Mõned näited vastustest, mida otsime: putukad, kes lendavad ümber tänavalampide, loomad, kes suuda mõista, mida tähendavad lähenevad autotuled, linnud, kes ei saa aru, et peegeldus nende ees on aken. Kirjutame vastused üles ning liigume õue Toomemäele, kus proovime leida loomi ja linde ning ette kujutada, kui erinevalt nemad maailma kogevad.
Kokkuvõte (10 min)
Õpilased vastavad, mis neile meelde jäi ning kuidas nemad saaks aidata vältida loomade elu häirimist.