Astangu
Meriliis Kotkas

Programmi jooksul määravad õpilased määrajate abil 2-liikmeliste töögruppidena taimeliike loopealsel ja  metsas. Iga grupp saab taimemääraja ja töölehe. Õpilased võrdlevad metsas ja loopealsel kasvavaid taimi. Arutletakse kohastumuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealuste taimede kaitsmise võimaluste üle. Nahkhiiretunneli juures mängitakse nahkhiirte elu tutvustavat mängu. Pärast mängu minnakse ühiselt taskulampidega maa-alustesse tunnelitesse, kus nahkhiired tavaliselt ei talvitu. Need tunnelid on täiesti turvalised. Siin tehakse õpilastele ülevaade nahkhiirte talvitumise kohta. Edasi liigutakse mahajäetud militaarehitiste juurde, kus räägiatkse Astangu ajaloost, militaarpärandist ja inimtegevuse mõjust keskkonnale. Lõpus räägivad õpilased, mida nad õppekäigu ajal teada said. 

Междисциплинарная интеграция:

Läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemises keskendume antud programmi raames liigirikkuse säilitamise vajadusele, säästvale suhtumisele ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamisele. Keskendume loodusteadusliku mõtteviisi kujundamisele antud valdkonnas.

II kooliaste loodusõpetus: õpilane selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele; iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;  kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;  kirjeldab ja võrdleb koosluste (metsa, niidu) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike; hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb elurikkuse kaitsmise võimaluste üle.        

Ajalugu: õpilane teab, kuidas inimkond on minevikus keskkonda mõjutanud, selgitab, miks ajaloomälestised on kultuuriloos olulised. 

Eesti keel: õpilane põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti; esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, avaldab viisakalt ja olukorrast lähtuvalt arvamust, sõnastab järelduse.

Kehaline kasvatus: õpilane rakendab turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ning põhjuslikud tagajärjed. Programmi on integreeritud loodusõpetus, ajalugu, eesti keel, kehaline kasvatus.

Отношение к учебной программе:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus

Результат учебы:

Õpilane mõistab inimtegevuse mõju keskkonnale ning vajadust keskkonna kaitsmiseks. Suhtub hoolivalt kõigisse elusolenditesse; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut. Oskab kirjeldada ja võrrelda taimede ja loomade kohastumusi eluks erinevates elupaikades, kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid. Õpilane liigub looduses ilma seda ja ennast kahjusamata. Õpilane märkab minevikupärandi jälgi ja tunneb nende vastu huvi.

Методы:

Õuesõpe, paaristöö, taimede määramine määraja abil, õppemäng nahkhiirte kohta, juhitud arutelud, küsimustele vastamine.

Kasutatavad õppevahendid:  taimede määrajad paari peale 1 ja töölehti paari peale 1, kirjutusvahendeid paari peale 1, Nahkhiirte pildid näitamiseks. Töövahendid on programmijuhil kaasas.

 

Руководство для учителя:

Programmi kokkuleppimisel küsime õpetajalt, missugused ootused on tal programmile, missuguse teema kinnistamiseks või sisse juhatamiseks ta selle programmi valib ja kas on mingeid erisoove. Arutame ühiselt programmi sisu ja toimumise aja läbi. Seejärel uurime õpilaste erivajadusi ja räägime läbi, mida peaks juhendaja klassi kohta teadma.     

Enne programmi toimumist palume õpetajal õpilasi teavitada, et programm toimub väljas, riietus ja jalanõud peavad olema ilmastikule vastavad. Jalanõud peaksid olema sportlikud, võimaldama liikumist jalgradadel ja rajalt väljas. Õpilastel peaksid kaasas olema taskulembid, pealambid või mobiiltelefonid, millega saab tunnelisse minnes valgust näidata. Sooviksime, et õpetaja annaks õpilastele eelnevalt teada, mida programmi jooksul tehakse et õpilased oleksid veidi ette valmistunud.

Söömiseks peaksid kaasas olema võileivad ja jook, ette on nähtud aeg lõunapausiks. Soovitav kaasa võtta ka istumisalus.

Programmi jooksul ootame, et õpetaja läbiks programmi koos õpilastega, aitaks hoida gruppi koos ning jälgiks, et õpilased panga servale liiga lähedale ei satuks. 

Pärast programmi lõppu anname õpilaste töölehed õpetajale, et ta saaks pärast programmi jätkata klassis sama teemaga.

Ootame õpetaja tagasisidet programmi kohta meie kodulehel või keskkonnahariduse portaalis tagasiside vormi täites.

 

Целевая группа:

4-6 klass II kooliaste

Продолжительность:

3 tundi

Размер группы:

25

Время проведения:

Kevad
Sügis

Цена:

0€

Доп. информация:

NB! Programmile saab tulla ka ühistranspordiga, buss nr 24A, Algus ja lõpp: Kadaka tee 191 parkla 

Programmi on võimalik pakkuda 2 juhendajaga, kui tuleb korraga 2 klassi. Programm ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.

Programmi aja sisse on planeeritud aeg kaasa võetud võileibade söömiseks.

Programmi viiakse läbi septembris, oktoobris ja mais.

Liigutakse mööda pinnasradu, mis võivad vihmase ilmaga porised olla. Jalanõud peaksid olema sportlikud, riietus ilmale vastav. Läheme tunnelitesse nr 1 ja nr 3, sest need tunnelid on liikumiseks ohutud. Kaasas peaks olema taskulamp või telefon, millega saab teed valgustada.

Место проведения:

Algus ja lõpp: Kadaka tee 191 parkla (kohale saba ka ühistranspordiga, buss nr 24A) Raja pikkus on orienteeruvalt 3 km, rada kulgeb mööda jalgradu, laiemaid radu, käiakse ka tunnelis.

Место исполнения:

59.403223693912, 24.628842996631

Programmi läbiviija:

Meriliis Kotkas - bakalaureuse kraad maastiku kaitse ja hoolduse erialal, magistrikraad rakendusbioloogias (Eesti Maaülikool), Läbinud Tartu Ülikooli pedagoogikakursuse, programmi autor ja seda 2019 aastast alates läbi viinud, Kauri Kivipõld bakalaureuse kraad geoökoloogias bioloogia lisaerialaga (Tallinna Ülikool), magistrikraad maastiku hoolduse ja kaitse erialal (Eesti Maaülikool), läbinud Tartu Ülikooli Pedagoogikakursuse, programmi on läbi viinud alates 2019 aastast. Maarja Orro - on õppinud maastikuarhitektuuri TalTechis, Tallinna Majanduskoolis  kommunikatsiooni eriala. On Eesti Õpilasesinduste Liidus vedanud noorte õiguste teemalist koolitussarja, on läbi viinud ka rahvusvahelisi noorsooprojekte SA Archimedes raames, antud programmi on teinud alates 2024. aastast, Sigrid Nurme - Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorraldus, bakalaureuseõpe, Alar Krautmani Terviseakadeemia: Klassikalise massaaži 1- aastane intensiivkursus. Massööri kutse tase 5. Antud programmi viib läbi alates sügisest 2024.  Ketlin Kaljas - Tallinna Ülikool, audiovisuaalse kunsti eriala, bakalaureuse õpe, Balti meedia ja filmikool, audiovisuaalne kunst ja filmiõpe, magistri õpe. Täiendkoolitused: floristika ja botaanika, antud programmi on läbi viinud alates 2024. aastast. Eve Kittilä - Tallinna Ülikool sotsiaalteaduste magister. Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala. Tallinna Pedagoogiline Seminar lasteaiaõpetaja eriala. Keskkonnahariduslikku programmi on läbi viinud alates 2024. aastast.

Язык:

Eesti keel

Длинное описание:

20 min Sissejuhatus: juhendaja tutvustab programmi eesmärki, päevaplaani, tegevusi ja turvalise liikumise reegleid pangal ja maa-alustes käikudes liikumiseks. Juhendaja räägib, kuidas käituda looduses nii, et me seda tahtmatult ei rikuks. Siis lepib juhendaja klassiga kokku õppepäeva reeglid. Seejärel moodustatakse 2-liikmelised töögrupid, juhendaja jagab välja taimemäärajad, töölehed ja kirjutusvahendid ning küsib õpilastelt, kas nad on varem määraja abil liike määranud. Juhendaja tutvustab kasutatavaid taimemäärajaid ja selgitab, kuidas nende abil taimeliike määratakse. Seejärel liigutakse loopealsele.

30 min loopealsel kasvavate taimeliikide määramine (õistaimed, pinnase mõju taimeliikidele, kaitsealused liigid Astangul, bioloogilise mitmekesisuse olulisus) toimub lagendikul, enne metsa sisenemist. Õpilased otsivad töölehel olevaid taimeliike ja määravad neid (9 liiki). Juhendaja liigub õpilaste vahel ja vajadusel abistab. Määratud liikide kohta täidetakse töölehel vastav osa. Seejärel kogunetakse kokku ja õpilased räägivad leitud taimedest. Arutletakse loopealsel kasvavate taimede kohastumuse üle. Juhendaja räägib bioloogilisest mitmekesisusest, Astangul kasvavatest kaitsealustest liikidest ja inimtegevuse mõjust liikide säilimisele. Seejärel toimub juhendaja suunamisel arutelu bioloogilise mitmekesisuse säilitamise võimaluste üle. Juhendaja esitab suunavaid küsimusi. Edasi liigutakse metsa ja pangale.

30 min puuliikide määramine, pankrannik (lehtpuud ja okaspuud 9 liiki). Toimub metsas ja pangal. Enne pangale minekut korratakse uuesti üle ohutuse reeglid. Õpilased määravad puuliike määraja abil. Kogunetakse kokku ja õpilased räägivad, mille poolest erinevad metsataimed loopealse omadest. Kuna kõnnitakse mööda panka, selgitab juhendaja, mis see on ja kuidas tekkinud.

30 min lõunapaus õpilased söövad kaasa võetud võileibu.

20 min nahkhiirte eluviisid, kajalokatsioon, talvitumine. Nahkhiirte tunneli ees mängivad õpilased nahkhiirte elu tutvustavat mängu, kus juhendaja esitab erinevaid väiteid ja grupid peavad otsustama, kas väide oli vale või õige. Pärast juhendaja selgitab, mis oli õige ja miks. Astangule on nahkhiirte kaitseks loodud püsielupaik. Läheme tunnelitesse, vaatame nende sisemust, räägime nahkhiirtest. Tunnel, mida läbime, on nahkhiireteadlaste poolt püsielupaigast välja arvatud, sest seal nahkhiired tavaliselt ei talvitu. Juhendaja selgitab, miks tohib sellesse tunnelisse minna, aga nahkhiirte talvitumistunnelitesse ei tohi. 

30 min Astangu militaarehitised, ajalooline ülevaade Astangust. Militaarehitiste juures räägib juhendaja Astangu ajaloost. Arutletakse inimese ja looduse vastastikuse mõju ja jätkusuutliku arengu üle. Juhendaja esitab suunavaid küsimusi.

20 min Kokkuvõte 

Õpilased räägivad õppepäeval nähtust, lõpuringis räägivad õpilased, mida uut nad õppekäigul teada said.

 

 

          

 

Последнее обновление: