Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid. Saame aimu materjalide ja tehnoloogiate arengust ajaloos, tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja kogu elutsükli keskkonnamõjuga. Arutame, millised riided on loodussõbralikumad ja millised vähem ning kuidas riideid hoida ja väärtustada. Tutvume sellega, mida jutustavad sildid meie riietel, vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale. Arutleme kiirmoe teemadel ja mõtiskleme sellest, mis vahe on sellel, mida me tahame ja mida me vajame. Teeme erinevaid tegevusi, arutelusid, rühmatöid ja mängime riidenäituse eksponaatidega.
Междисциплинарная интеграция:
Õppekavaga seosed on eelkõige loodusõpetuse, bioloogia ja geograafiaga.
Loodusõpetus:
Õpilane
- esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;
- analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.
Teemad: Elus- ja eluta looduse seosed. Õppesisu: Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine.
Bioloogia:
Õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse:
Õpilane selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;
Õppesisu: Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia:
Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud.
Keemia:
Õpilane märkab ja mõtestab keemiaga seotud nähtusi igapäevaelus, keskkonnas ja praktilises inimtegevuses ning tunneb nende vastu huvi; kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses ja selgitab nende kasutusalasid; iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid polümeerseid materjale (kiudained, plastid), analüüsib nende põhiomadusi, kasutamise võimalusi ja kasutamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme.
Ainete lõiming: Lõimitus ajalooga (materjalide ja tehnoloogiate areng rõivaste tootmises läbi ajaloo) ja käsitööga (erinevad materjalid ja nende kasutamine).
Läbiv teema: “Keskkond ja jätkusuutlik areng”.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- riiete tootmiseks kasutatavaid materjale ja tehnoloogiaid, ressursside mahukust rõivatootmises ja riidejäätmete käitlemise probleeme ja muutuvat seadusandlust 2025. aastast;
- rõivatootmise geograafilisi ja maailmamajanduslikke aspekte;
- riiete eluea pikendamise võimalusi ning selle olulisust ressursside väärtustamisel ja jäätmeprobleemide leevendamisel;
- rõivaste muutumise ajalugu, samuti uute tehnoloogiate võimalusi ja valdkonna arengut ning rõivatööstuse seoseid keemiaga (tselluloos, valgud, sünteetilised kiud, kitiin).
Õpilane
- oskab leida infot rõivaste materjali, tootmismaa ja riiete eluea pikendamise kohta;
- oskab vahet teha inimese vajadustel ning reklaamist ja sõpradest mõjutatud soovidel.
Õpilane
- mõistab paremini inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning ressursinappust, oma valikute võimalusi ja mõju.
- teadvustab inimeste vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt.
Методы:
Meetodid: Rühmatööd, paaristööd ja nende esitlused, arutelud, T-särkide eluringi analüüs, töölehe täitmine, rõivasiltide analüüs, stereomikroskoobiga näidiste vaatamine, näituseelementidega tutvumine.
Vahendid: Rändnäitus “Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel” kõigi elementidega (T-särgid lugudega, mängud, stereomikroskoobid ja preparaadid vaatamiseks, mono- ja segamaterjalidest kanganäidised, stendid, sirmid materjalide ja toorainete näidistega), igale osalejale luubid riidesildi lugemiseks, paari peale tööleht, kirjutusalus, kirjutusvahend.
Руководство для учителя:
- Palume informeerida juhendajat grupi eripäradest ja erivajadustest (nt kui programmil osaleja on ratastoolis vm töö organiseerimist mõjutav info) programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise ning õppimist soodustava õhkkonna hoidmist.
- Julgustame õpetajat osalema programmi tegevustes.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Целевая группа:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Kestus: 100 minutit.
- Programm toimub turvalises keskkonnas ja ei vaja vahendeid õpilastel kaasa võtmiseks.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega osalejatel, kuid palume sellekohast teavet eelnevalt, samuti erisoovid (näiteks toidupausi ootus vms) tuleks programmi juhendajaga enne programmile tulemist läbi arutada.
- NB! Programm toetub rändnäitusele “Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel” ja seetõttu pakume programme siis, kui näitus Tartu loodusmajas rännakute vahepeal “kodus” on.
- Programmile registreerumine jooksvalt täpsustuvate programmiaegadega.
- Programmi tellimise lisainfo: leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee
- Programmi on võimalik tellida ka haridusasutusse, kui on laenutatud rändnäitus Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel. Programmi hinnale lisandub siis kohalesõitmise tasu, mis lepitakse eelnevalt kokku.
- Rändnäituse oma kooli tellimise lisainfo: anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Programmi autorid:
Annelie Ehlvest, Tartu loodusmaja
Aili Elts, Tartu loodusmaja
Aire Orula, Tartu loodusmaja
Liina Niinemägi, Tartu loodusmaja
Programm on loodud näituse Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel. loomise raames.
Programmi ja näituse allikad: https://www.tartuloodusmaja.ee/kapist-valja-naituse-allikad/
Näituse sisu ja töölehed: https://www.tartuloodusmaja.ee/kapist-valja-oppematerjalid/
Programmi juhendajad:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia- keemia ōpetaja (TÜ magister 1990). Keskkonnahariduslike õppeprogrammide looja, kaasautor ja juhendaja alates 1995. aastast.
Aili Elts - erinevatel teemadel õppeprogrammide läbiviimise kogemused alates 2009. aastast. Mitmete murakamärgisega jäätmete teemaliste õppeprogrammide looja, kaasautor ja juhendaja. Keskkonda hoidvate süsteemide loomise ja juurutamise kogemus Tartu loodusmaja rohelise kontori ja Rohelise kooli võrgustikus huvikooli töörühma eestvedaja ja aktiivse liikmena. Fookusteemad ökoloogia ja linnaloodus.
Aire Orula - EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja, programmijuht. Erinevatel teemadel õppeprogrammide läbiviimise kogemused 2007. aastast alates.
Место проведения:
Место исполнения:
58.37436940436, 26.726785898209
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - programmi autor; Aili Elts - programmi autor; Aire Orula - programmi autor
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
1. Sissejuhatus. (2 min)
Juhendaja tutvustus, eesootava lühitutvustus ja õpieesmärkide seadmine, ajakava, kokkulepped turvaliseks ja koostöiseks olemiseks.
2. Küsimustega suunatud aruteluring: Miks me riideid kanname? (15 min)
Ringis istudes mõtestame meie igapäevaelus riiete rolli, rõivaste omaduste ja erinevate ootuste osas erinevatele riietele (ujumisriided, erinevate ametitega seotud vormi- ja kaitseriietus jne). Arutelu “Millised omadused riiete juures on minule olulised?”, tulemuste jagamine, nende sarnasuste ja erinevuste teadvustamine. Millest sõltuvad rõiva omadused (materjalide keemia, tehnoloogiad)? Tehnoloogiate areng ja materjalide lisandumise lühiajalugu. Mis on kiirmood ja mida sellest arvata?
3. Rühmatöö “T-särkide lood”. (15 min)
Jaotumine 5 rühma. Iga rühm saab erinevast materjalist T-särgi koos tema eluringi looga. Särgi ja selle looga tutvumine ja seejärel teistele tutvustamine lühidalt. Arutelu rõivaste eluringist, kasutatavatest ressurssidest, materjalidest, rõivamajanduse globaalsest geograafiast ja keskkonnamõjudest.
4. Paaristöö teemal “Rõivaste materjalid”. (20 min)
Õpilased saavad paari peale kanganäidise, millele on kirjutatud materjal (lina, puuvill, ökopuuvill, meriino, siid, kanep, viskoos, polüester, vill, mohäär, kašmiir, alpaka) ja otsivad selle üles näituse stendilt ja sirmilt. Paari peale tööleht, kuhu kannavad lühidalt info, millest nende valitud kangast tehakse, millised on selle materjali tootmise keskkonnaprobleemid, midagi huvitavat. Tulemuste jagamine kogu klassiga, jaotusega taimsed, loomsed, tehis- ja sünteetilised materjalid. Arutelu mono- ja segamaterjalide plussidest ja miinustest, nende taaskasutuse võimalikkusest.
5. Paaristöö “Millest rõiva sildid räägivad?” (15 min)
Paari peale enda (või näituse valikust) sildiga rõiva analüüs (materjal, tootjamaa, hooldusjuhised jm) ja leitud info kandmine töölehele. Ülesande kokkuvõte mannekeenide Pelle ja Malle juures, statistikanööbi paigutamine tootjariigi pudelisse. Rõivaste eluea pikendamise võimaluste arutelu.
6. Näituse aktiivsete elementide ja mängudega tegelemine. (23 min)
Näituse uurimis- ja mänguvõimaluste kasutamine (stereomikroskoopidega kiudude, takjapaela, kangaste, tolmu jne vaatamine, nööbimeres mängimine, kinniste-eksponaatide Lahti-Kinni ja Kinni-Lahti lahtiriietamine ja uuesti kinni panemine (nööbid- haagid- tripid- rihmad- lukud- traksid jne), materjalimäng "6x4" (6 materjali tooraine, niit, kangas ja nimetus jaotuvad kujundatud aluslinale).
7. Kokkuvõte. (10 min)
Kokkuvõttev ring, kus iga osaleja ütleb:
- ühe uue asja, mis ta teada sai või mis teda üllatas ja mis kõige rohkem meeldis;
- millised oleksid tema soovitused mõistlikuks riiete valikuks, kasutuseks ja taaskasutuseks;
- soovi korral esitab teemakohase küsimuse, millele vastavad kas kaaslased või juhendaja.