Õppeprogrammi eesmärk on selgitada kasvuhooneefekti olemust ja tähtsust. Tutvuda peamiste kasvuhoonegaaside ning nende tekkimise võimalusega. Selgitada süsiniku ringlemist ja süsinikuühendite tähtsust.
1. Eesmärgi saavutamiseks püstitab hüpoteese ja kavandab kaaslastega katseid, mõõdab ja kogub andmed, analüüsib ning teeb tulemuste põhjal järeldused, mille tulemusel:
- mõistab, kuidas ja miks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus mõjutab kliimat;
- mõistab läbi süsinikuringe praktiliste tööde, kuidas ja miks süsinik süsinikuringes ringleb (elus ja eluta loodus) koostades piltkaartide abil lihtsa süsiniku liikumise skeemi.
2. Oskab välja tuua peamisi kasvuhoonegaase. Koostab molekulimudelite abil erinevaid õhu koostises olevaid gaaside molekule. Mõistab, et molekulid koosnevad aatomitest, mida ühendavad keemilised sidemed.
3. Hindab oma igapäevaste tegevuste energiatarbimise mõju ja mõistab, kuidas isiklikud valikud aitavad kaasa CO2 vähendamisele (kliimamuutuste leevendamisele või süvendamisele).
Õppeprogramm 7. kl õpilastele.
STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".
Междисциплинарная интеграция:
- Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus - kasutab uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Õpilastel tuleb andmekogujaid ja digitaalseid andureid kasutades mõõta süsihappegaasi sisaldust, kogutud andmed kannab graafikutesse.
- Digipädevus - leiab ja säilitab digivahendite abil infot ning hindab selle asjakohasust ja usaldusväärsust.
- Suhtluspädevus - väljendab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt, esitleb ja põhjendab oma seisukohti. Teeb kaasõpilastega koostööd, koostades etteantud teabe ja piltide abil lihtsa süsiniku liikumise skeemi.
Ainetevaheline lõiming. Aitab saavutada õpitulemusi kolmanda kooliastme loodusainete järgmistes alateemades.
- Bioloogia: hingamiselundkond ja hingamine. Mõistab, et hingamise tulemusel eraldub süsihappegaas. Mõõdab hingamise käigus eraldunud süsihappegaasi hulka.
- Geograafia: kliima, kliimamuutused. Mõistab inimtegevuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.
- Matemaatika: andmete kogumine ja korrastamine. Kogub andmeid, kannab mõõtmistulemused tabelisse ja koostab graafikud.
- Kunst: uurimuslik ja loov rühmatöö, koostöö ühise tulemuse nimel. Osaleb loovtöö loomises ja esitlustes. Väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust.
- Oskab selgitada kasvuhoonegaaside rolli kliima kujunemisel, süsihappegaasi tekkimise allikaid ja inimeste tarbimisharjumuste seost sellega.
- Mõistab, miks peaks tegema energiasäästlikumaid valikuid.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- Teab peamisi kasvuhoonegaase ja nende mõju kliimamuutustele.
- Mõistab läbi süsinikuringe praktiliste tööde, kuidas ja miks süsinik süsinikuringes ringleb (elus ja eluta loodus) koostades piltkaartide abil lihtsa süsiniku liikumise skeemi.
- Oskab molekulmudelite abil aatomitest õhu koostises olevaid molekule kokku panna. Teab, et molekulid koosnevad aatomitest.
- Hindab oma igapäevaste tegevuste energiatarbimise mõju ja mõistab, kuidas isiklikud valikud aitavad kaasa CO2 vähendamisele (kliimamuutuste leevendamisele või süvendamisele).
- Suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.
Методы:
Õppemeetodid: loodusteaduslik meetod, rühmatöö, vestlus, arutelu.
Õppevahendid:
- Praktiline töö 1: (igale rühmale 1 komp) laualamp, andmekoguja, 2 digitaalset termomeetrit, läbipaistev anum, plastiliin, molekulmudelid. Tööleht „Kasvuhooneefekt“ ja infoleht praktilise töö juhendile „Kasvuhooneefekt“.
- Praktiline töö 2: (igale rühmale 1 komp) andmekoguja, digitaalne süsihappegaasi andur, 2 kilekotti, 2 plastpudelit, teeküünal, suur klaasist anum. Tööleht „Süsihappegaasi sisalduse uurimine erinevatel tingimustel“.
- Loovtöö vahendid: (igale rühmale 1 komp) värvipliiatsid, markerid, A3 valge paber, kleeplint, infoleht “Süsinikuringe“, 1 komplekt süsinikuringe pildikaarte.
- Näidisvahendid: esitlus “Kasvuhoonegaasid ja süsinikuringe”, video “Climate Spiral”.
Näidisvahendid: esitlus “Kasvuhoonegaasid ja süsinikuringe”, video “Climate Spiral”, video “The greenhouse effect”.
Руководство для учителя:
Õpetaja tutvub programmi sisu ja eesmärkidega; kaasas olevad täiskasvanud innustavad noori programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et noored käituvad headele tavadele vastavalt; vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Programm ei vaja eraldi ettevalmistust.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet kohapeal ja küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parandused.
NB! Kaasa vahetusjalanõud.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Grupi suurus 12- 24 õpilast.
- Maksumus: kuni 12-le 2x45 min 70€, kuni 24-le 2x45 min 140€. Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
- Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
- Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev konsultatsioon, va liikumispuudega õpilane - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.
- Parkimine: keskusel olemas parkla (bussid, jalgrattad).
- Õppetöö toimub siseruumis: õppeklassis.
- Majas liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.
Место проведения:
Место исполнения:
58.375427047578, 24.531081318855
Programmi läbiviija:
Celia Hirmo õppeprogrammi õpetaja. Haridus - bioloogia didaktika eriala MSc (Tartu Ülikool). Botaanikaja ökoloogia eriala Bs. Koolitus: „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda“ (Tartu Ülikool, 2023). Üldhariduskooli III kooliastme loodusõpetuse õpetaja.
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus (10 min):
- Programmi sisu tutvustamine, käitumisreeglid ja ohutusnõuded.
- Õpilaste eelteadmiste väljaselgitamine ja arutelu „Mida tähendab kasvuhooneefekt?“ „Mis on süsinikuringe?“
- Õpilaste jagamine kuni 4-liikmelisteks rühmadeks (4 gruppi).
Praktiline osa (100 min):
Praktiline töö 1. “Kasvuhooneefekt".
Õpilased ehitavad katseseadeldise kasvuhooneefekti uurimiseks. Uurimise käigus sissejuhatuse alusel püstitavad hüpoteesi, kontrollivad seda, kannavad tulemused tabelisse, koostavad graafiku ja teevad järeldused.
Paralleelselt katsetulemuste mõõtmisega saavad õpilased meelde tuletada õhu koostise ja tutvuda kasvuhoonegaasidega, pannes kokku õhus leiduvate gaaside molekule (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, veeaur, hapnik, lämmastik).
Viimase ülesandena tuleb neil arutleda kasvuhoonegaaside ja enda seotuse kohta nende tekkimisel. Täidetakse tööleht “Kasvuhooneefekt”.
Arutelu: grupid esitlevad, kas nende hüpotees leidis kinnitust või mitte.
Praktiline töö 2. “Süsihappegaasi sisalduse uurimine erinevatel tingimustel”.
Õpilased mõõdavad süsihappegaasi sisaldust klassi õhus, väljahingatavas õhus ja põlemise tulemusel. Enne mõõtmist püstitavad hüpoteesi. Mõõtmiseks kasutatakse andmekogujaid ja digitaalseid andureid. Tulemuste alusel täidetakse tööleht “Süsihappegaasi mõõtmine erinevatel tingimustel”.
Arutelu: igal grupp tutvustab, kas hüpotees leidis kinnitust, teeb oma praktilise töö kokkuvõte ehk milliste protsesside käigus eraldus kõige rohkem süsihappegaasi. Ühine arutelu, palju oli süsihappegaasi sisaldus klassiruumis ja milline on maksimaalne lubatud näit siseruumi õhus. Väljahingatavas õhus olev süsihappegaasi hulk, kas ja kui palju on see suurem ruumi õhu näidust. Viimaks põlemise käigus eraldunud süsihappegaasi hulk ja selle hulga võrdlus eelnevate tulemustega. Tänapäeval kasutatakse põlemise protsessi paljudes tööstusharudes energia saamiseks. Ühise arutelu käigus erinevate näidete leidmine ja kuidas isiklikud valikud aitavad kaasa CO2 vähendamisele.
Loov rühmatöö „Süsinikuringe”.
Iga rühm saab komplekti süsiniku paiknemist kirjeldavaid pildikaarte, värvilised pliiatsid, kleeplindi, markerid ja suured paberilehed.
Õpilased kasutavad süsinikuringet kirjeldavat teksti, pildikaarte ja erinevaid kunstivahendeid süsiniku liikumise skeemi loomiseks suurele paberile. Skeem peab olema visuaalselt atraktiivne, loov ning selgelt illustreerima süsiniku teekonda elus ja eluta looduses.
Iga rühm esitleb oma skeemi, selgitades süsiniku liikumist süsinikuringes.
Arutelu: mil moel visuaalne kujutamine aitas süsinikuringe paremale mõistmisele kaasa.
Kokkuvõte, tagasiside (10 min):
Praktikumide tulemused võetakse kokku arutelu teel.
- Mida uut said õpilased teada kasvuhooneefektist, kasvuhoonegaasidest ja süsinikuringest.
- Kuidas on omavahel seotud kasvuhooneefekt ja süsinikuringe ning milline võiks olla meie seotus kasvuhoonegaaside tekkimisel. Näited selle kohta, milliste valikutega saavad õpilased CO2 vähendamisele kaasa aidata.