Õppeprogramm viiakse läbi Viru rabas räätsamatka käigus. Teekonnal näeme raba erinevaid arenguetappe. Peatume vaatetorni juures. Püüame avastusõppe meetodil selgitada soode teket ja arengut ning tutvuda ümbritseva rabaelustikuga (kanarbik, sookail, vaevakask, sookask, isegi lume alt saab kätte kukemarja ja jõhvika). Vaatleme loomajälgi. Uurime turbasambla ehitust ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimesele olulise loodusvara - turba- tekkel. Lahendame probleemi kas turvas on taastuv või taastumatu maavara ja kas soid on inimesele vaja või on nad ebameeldivaks takistuseks liikumisel.
Междисциплинарная интеграция:
Bioloogia teema :Ökoloogia
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme
Teema taimede tunnused ja eluprotsessid:
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
Loodusõpetus 7. klass
19) kirjeldab elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemise eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja - ressurssidest ökosüsteemi teenuste (turba, süsinikusiduvuse ja puhta vee) näitel ja soode kaitsmisel on arutuse all külastuskoormuse ja kaitsevajaduste tasakaal.
Lõiming :
Kehalise kasvatusega, sest õppekäik toimub väljas liikudes ja räätsade kasutamine õpetab nii ohutust, kui arendab tasakaalu ja liikumisvilumusi pehmel loodusmaastikul edasi jõudes.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• oskavad kasutada räätsasid ja nende abil rabamaastikul liikuda, järgivad räätsamatka häid tavasid (Keskkonnateadlikkus)
• teavad, tunnevad looduses ära soo erinavatele arenguastmetele iseloomulikke taimi ja loomi;
• tunnevad turbasambla ehituse põhijooni ja teavad raba happelise elukeskkonna eripärasid;
• kirjeldavad turvast kui üht Eesti loodusvara ja toovad näiteid selle kasutamise kohta;
• selgitavad soode majanduslikku, ökoloogilist tähtsust ja saavad aru kaitse vajadusest (Keskkonaharidus)
Методы:
Meetodid:
Matk (veidi füüsilist vastupidavust nõudev),
avastusõpe, vaatlus, - rabataimede ja loomade tegevusjälgede tuvastamiseks, keskkonnatingimuste muutuste jälgimine, turbasambla tunnused, rabavee tunnused
vestlus - soode arengu ja pinnamoe; turba omaduste ja kasutamise; turba süsinikuringes osalemise; soode kaitse teemal
arutelud
praktiline töö - digimikroskoobiga turbasambla ja võrdluseks mõne sambliku uurimine, rabavee pH-määramine, veesisalduse ja turbalasundi paksuse määramine
dilemma probleemide lahendamine - soode kaitse ja säilitamisvajaduste teemal
Vahendid:
*räätsad - igale osavõtjale,
*1 digitaalne mikroskoop - igale paarile.
*Pasco pH-meetrid - igale rühmale, mis ühilduvad nutitelefonidega
Руководство для учителя:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Vajalikud on kummikud. Kaasa võtta eine. Kaasa võtta eine. Õpilasel võimalusel kaasavõtta nutitelefon, millesse on ennem laetud kas SPARKvue (Andoid/iOS/Chrromebook) või PASCO Capstone (Windows/Mac). Luba oma telefonile Bluetooth ja lae seadme aku täis.
Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Pärast õppekäiku on soovitav koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Soovi korral saab meie kaudu tellida 17, 50, 51 või 58 kohalisi busse.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Läbime 3 tunni jooksul ligi 5 km, sellest räätsadega 1,5- 3 km.
Võtame vastu samaaegselt 2 gruppi. Matkale lähevad erinevate giididega. Näiteks Rakverest tulles saab tulla ühe bussiga ja transpordiraha jaguneb kahe klassi vahel.
Räätsamatku ei toimu 23.aprilllist kuni 24. juunini, mil rabas on "räätsarahu".
Õppekäik sobib kõigile, kes on võimelised rabamaastikul ja räätsadel kõndima. Kahjuks ei ole rada sobiv ratastooliga inimesele, kuid teiste erivajaduste korral on raja läbime mõningase abiga võimalik.
Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabi kursuse.
Rabasõbralikud räätsad video:
Место проведения:
Место исполнения:
59.4506479, 25.4242105
Programmi läbiviija:
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus – 15 min
- Õppekäigu eesmärkide tutvustamine:
- Käitumisreeglite kokkuleppimine õppekäigul
- ohutusreeglite selgitamine pehmel pinnasel liikumisel;
- loodushoiu teemade arutamine, miks on grupil ilma laudteeta rabas soovitav hajutatult kõndida ja vältida „hanereas“ liikumist; miks räätsasid tuleb lumega ja lumeta ajal erinevalt kasutada.
Tegevused – kokku 2 tundi
- Arutelu- sellest 10 minutit
- Soo kui elukeskkonna lühitutvustus.
- Õpilaste eelteadmiste kaardistamine soo kui elukeskkonna kohta.
- Avastusõpe - sellest 30 minutit.
- Edasiliikumise käigus soo erinevatele arenguastmele - madalsoo, siirdesoo ja raba -iseloomulike taimeliikide tuvastamine loodusest.
- Keskkonnatingimuste muutuste märkamine.
- Kokkuvõtteks arutelu, mis tingib taimede liigilise koosseisu ja keskkonna tingimuste muutused antud ökosüsteemis.
- Räätsad ja nende kasutamine, matkamine sellest 50 minutit.
- Teel jätkub taime- ja loomaliikide õpe. Elustikust nähakse kindlasti (põdra- ja porosamblike, turbasammalt, jõhvikat, küüvitsat, sookailu, mändi, vaevakaske, sookaske, ka lume alt leitakse kukemarju ja jõhvikaid). Samuti jälgitakse loomade (rebase, kähriku, metskitse, põdra, vahel karu) ekskremente ja tegevusjälgi;
- Laugasteni jõudes arutelu – soo ja inimese suhetest läbi aegade, arheoloogiliste leidude säilimisest, soodest kui pelgupaigast ja loomade elupaigast ja puhta vee reservuaarist;
Praktilised tööd paaridele – sellest 30 minutit
Vajalikud mõõtmisvahendid leiame rabaümbitsevast metsast- sarapuukepi ja paar peotäit samablaid metsa alt.
- Turbasambla tunnuste uurimine nutimikroskoobiga ja võrdlemine samblikuga;
- Turbasambla suure veeimavuse demonstreerimine ja võrdlemine mõne teise sammaltaimega (pigistamiskatse);
- Rabavee pH määramine Pasco pH-meetriga;
- Turbalasundi paksuse määramine loodusest leitud vahendite abil (kepi maasse torkamine).
- Kokkuvõte praktilisest töödest vestlusena. Millised turbasambla omadused aitavad kaasa – turba- kui loodusvara tekkele? Kuidas inimene turvast või turbasammalt kasutab? Kui turvas on poollagunenud taimne mass, siis kas ta süsinikku säilitab, kas turvas süsinikuringes osaleb? Kas turvast on õige kasutada energeetikas? Miks turvast loetakse taastumatuks maavaraks? Kas soid tuleks juurde luua, kaitsta või likvideerida?
Lõunapaus – 30 min vaatetorni juures;
Võib nautida kaasavõetud einet ja otsida iseseisvalt lähedusest jõhvikaid või pohli.
Kokkuvõte - 15 min
- Millised on erinevate soo arenguastmete tunnused? Milliseid tunnusliike on igal astmel? Millised turba omadused lubavad teda kasutada majanduses? Millised turba omadused soodustavad arheoloogia säilimist, puhta vee säilimist, aeglast süsinikuringet?
- Kokkuvõttev teadmisi ja hoiakuid kontrolliv mäng „Näita oma seisukohta“: Kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? Kas soos liikuda hanereas või hajutatult? Kas soid taastada alasid üleujutades või mitte? Kas turbaga ahjusid kütta?