Teisele kooliastmele suunatud haridusprogrammi eesmärk on aidata õpilastel näha Maa atmosfääri suletud süsteemina, mille tasakaal oleneb inimeste tegevusest. Programmi kestel tegeletakse rühmades põlemise, hindamise, kõdunemise ja fotosünteesi protsessidega
Looduskontakt: Õpilased viibivad ise ruumis, kus süsihappegaasi tase tunni jooksul tõuseb (päris ventileerimata ruum muidugi ei ole). Terraariume meisterdades puututakse kokku mulla, taimede ja hooghännalistega.
Keskkonnahariduslik seos: Süsinikuringe seostatakse kliima muutustega.
Междисциплинарная интеграция:
Programm on seotud põhikooli riikliku õppekava Lisa 4. Ainevaldkond “Loodusained”
18) iseloomustab katsete põhjal vee, õhu ja mulla koostist ning omadusi; seostab need looduses toimuvate protsessidega;
32) seostab hapniku ja süsihappegaasi põlemise, kõdunemise ning hingamise fotosünteesiga; toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses.
Samuti on seotud õppekava läbiva teemaga "Keskkond ja jätkusuutlik areng":
Põhikooli riiklik õppekava Lisa 14. Õppekava läbivad teemad.
2. Läbiv teema: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.2. 1) suunatakse õpilast aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
2.2. 3) suunatakse õpilast väärtustama bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust.
Konkreetsemalt suunatakse õpilast mõistma, et põlemine, kõdunemine, hingamine ja fotosüntees moodustavad looduses ühtse süsinikuringe süsteemi ning kuidas inimtegevuse tõttu selle tasakaalu muutmine mõjutab kliimat ja seeläbi kogu elusloodust (kaasaarvatud inimesi ennast). Õpilased arutavad, kuidas saaksid oma käitumisega kahjusid vähendada.
Lõimitud ained: loodusõpetus, ühiskonnaõpetus, tehnoloogia, kunstiõpetus
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1. Põlemine, hingamine ja kõdunemine kasutavad hapnikku, tekitavad süsihappegaasi ja vett;
2. Fotosüntees seob süsihappegaasist süsinikku ning eraldab hapnikku;
3. Fossiilkütused mõjutavad süsihappegaasi õhku paiskamise kaudu kliimat;
Õpilane oskab kirjeldada süsinikuringe protsesse.
Õpilane väärtustab keskkonnahoidlikku eluviisi, mis aitab hoida kasvuhoonegaase minimaalsena.
Методы:
Meetodid:
- tõhusa vea meetod
- aktiivõpe (rühmatööd)
- uurimuslik õpe (mõõtmised rühmas, probleemide lahendamine)
- demonstratsioonid
- arutelu
Vahendid:
- rühmatöödeks paberid, pliiatsid, märkmepaberid
- terraariumi ehitamiseks: 6 klaaspurki, terraariumisse sobivad taimed ja samblad, mullasegu, kivikesed, võrk, vesi, pipetid
- demonstratsioonideks: küünlad, tikud, kaks klaasanumat, söögisooda, sidrunhape.
Руководство для учителя:
Programmi läbiviimisel pannakse rõhku küsimustele ja kogemisele enne selgitamist. Eesmärk on panna lapsi oma teadmiste piire kompima ning tekitada neis küsimusi ja oletusi enne seletuse kuulmist. On oluline, et see toimuks õhkkonnas, kus eksimine ei ole ebamugav ja mõtlemiseks võib aega võtta. Palun õpetajal protsessi mitte sekkuda näiteks õigete vastuste ette ütlemise või valede vastuste kommenteerimisega. Laps, kes on natuke segaduses, aga mõtleb kaasa, on kõige efektiivsemas õppimise faasis.
Tunni lõpus kogutakse suulist tagasisidet õpilastelt. Õpetajale saadetakse pärast programmi e-mailiga link lühikesele tagasisidevormile.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmi maksumus on 6 eurot õpilase kohta, kuid õppeprogrammi on võimalik tellida osana õppepäevast TÜ muuseumis (3 programmi 2 hinnaga).
Suurema grupi (rohkem kui 24 õpilast) saab vajadusel jagada kaheks ning pakkuda teisele grupile paralleelselt mõnda teist haridusprogrammi või tegevusi muuseumis.
Место проведения:
Место исполнения:
58.380244208421, 26.715738916549
Programmi läbiviija:
Programmi viib läbi Hull Teadlane – Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator (Klaus-Peeter Ladva), kelle spetsiifikaks on loodus- ja täppisteaduste alased programmid ja demonstratsioonesinemised, ning kellel on muuseumis loodusteaduste alaste õppeprogrammide läbiviimise kogemust üle seitsme aasta. „Õhu“ programmi on Hull Teadlane ise välja töötanud, kombineerides kõige paremini teemasid selgitavaid ja õpetlikke katseid teoreetilise tausta ja õppekavade vajadustega ning lähtudes kogemustele tuginedes õpilaste ja õpetajate vajadustest.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
1. Sissejuhatus (10 min)
Tunni teema tutvustus ja eesmärkide seadmine, tunni ülesehituse tutvustamine. Õpilaste 3-4 liikmelistesse gruppidesse jagamine, süsihappegaasi ja õhuniiskuse tasemete mõõtmine.
2. Õppimine demonstratsioonide ja katsete vahendusel (85 min)
- Demonstratsioon 10 min.
Demonstratsioonkatse küünla kustutamisest, et näidata, kuidas õhk koosneb erinevatest ainetest. Gruppides arutatakse, mis juhtus ja miks. Gruppidele antakse võimalus oma ideedest kogu klassile rääkida. Juhendaja suunab küsimustega ja vajadusel selgitustega kuni jõutakse õige seletuseni. - Põlemine, kõdunemine ja hingamine 15 min.
Õpilased proovivad gruppides teha lihtsa skeemi, mida nad nendest protsessidest teavad. Mis on sisendiks, mis välja tuleb? Mis on neil protsessidel ühist? Mis eristab? Üheskoos vaadatakse üle vastused kuni jõutakse selgusele, et kõik vajavad hapnikku ja energiarikkaid aineid, kõigist tekib süsihappegaas ja enamasti ka vesi. Küünal pannakse klaasi all põlema ja õpilased saavad koos arvata, mis juhtub (kiirelt ja üldiselt, mitte gruppides, kuna on ootuspärane, et vastust teatakse). Tuuakse sisse idee, et kogu meie planeedi atmosfäär on hiiglaslik, aga siiski suletud süsteem nagu klaasi alune õhk. Üleminekuks küsitakse, kust tuleb hapnik, et põlemine, hingamine ja kõdunemine saaksid toimuda? - Fotosüntees 15 min.
Õpilased koostavad gruppides paberile fotosünteesi skeemi - mis on fotosünteesil sisendiks, mis tekib? Arutelu toimub analoogselt eelnevale punktile. - Terraariumi vaatamine ja meisterdamine 30 min.
Koos vaadatakse suletud terraariumit, kus on erinevad taimed ja kohalikeks elanikeks hooghännalised.
Grupid meisterdavad endale oma terraariumid, mille võib kas keegi endale võtta või klassiruumi kaunistamiseks jätta. Klaaspurkidesse pannakse põhja kivid, kaetakse kivid võrguga, lisatakse mullasegu, samblad ja taimed, hooghännalised ning pipetiga vesi. Purgid kaetakse kaantega, märgistatakse märkmepaberitega ning asetatakse kasti, et õpetaja saaks need püstises asendis kooli toimetada. - Inimtegevuse mõju ja kliimamuutused 15 min.
Grupid vastavad, mis on kasvuhooneefekt, toovad näiteid kasvuhoonegaasidest ja kirjutavad, kuidas on tekkinud fossiilkütused. Grupid saavad välja tuua oma vastused, kirjutame õiged tahvlile. Grupid vastavad, mida saaks teha, et vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Tuuakse välja erinevad vastused. Juhendaja selgitab, et kuna täiesti tavaline kasvuhooneefekt (klaasiga) saab toimuda valminud terraariumites, siis tuleks nad asetada kohta, kus pole otsest päikesevalgust, muidu kuumeneb terraarium üle. - Kokkuvõte 10 min.
Vaatame, mis on toimunud klassi süsihappegaasi ja õhuniiskuse tasemetega. Õpilased täidavad kiire tunnikontrolli, mis kontrollib põhilisi käsitletud teemasid. ade teema juba ette valmistatud pinnasele. Vaatame, mis on vahepeal meie süsihappegaasi tasemega toimunud ning arutame, kuidas seda saaks vähendada.
3. Kokkuvõte (5 min)
Ühiselt arutatakse, mida saaksime ise teha, et hoida õhukvaliteeti nii toas, kui õues ning õpilased saavad esitada küsimusi.