Õppeprogramm annab ülevaate ühest Eesti ainulaadsest paigast - Sinimägedest. Käsitletakse, kuidas võisid sellised mäed siia tekkida ja kuidas maastiku iseärasused on mõjutanud ajaloosündmuseid. Täpsemalt uuritakse maastiku muutumist viimase sajakonna aasta jooksul. Õppekäik viib õpilased retkele Sinimägede ajaloorikastele radadele, õpitakse kaardilugemist, maastiku analüüsi ning mõistetakse erineva inimtegevuse mõju loodusele. Rühmatööna uuritakse vanu kaarte, võrreldakse hetkemaastiku ja muutusi, arutletakse ajalooliste sündmuste seoseid looduskeskkonnaga. Käsitletakse II maailmasõja lahinguid, maastiku mõju strateegilistele otsustele ning geoloogilisi eripärasid. Õppekäik lõpeb kokkuvõttega, kus õpilased seovad uued teadmised olemasolevatega, mõistes, kuidas maastik ja loodusolud mõjutavad inimtegevust ning kuidas inimtegevus omakorda kujundab maastikku.
Междисциплинарная интеграция:
Geograafia:
- Kaartide kasutamine (kasutab kaarte, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada; oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi; orienteerub kaardil: leiab suuremad pinnavormid, veekogud jms; orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul)
- Geoloogia (seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega)
- Pinnamood (võrdleb kaartide ja muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi; selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel; analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte)
Lõiming:
Ajalugu III KA(arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle; võrdleb etteantud kriteeriumide põhjal elukorraldust maal ja linnas; analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga; selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud)
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng III KA (kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest; teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- oskab lugeda erinevatest aegadest kaarte ja seostada neid tänapäevase keskkonnaga;
- mõistab, kuidas geoloogilised protsessid on Sinimägede maastiku kujundanud ja mõjutanud;
- mõistab, kuidas siinne maastiku eripära mõjutas Teise maailmasõja sündmusi ja sõjalisi otsuseid;
- oskab tuua muid näiteid inimtegevuse mõjust maastikule ja looduskeskkonnale, sh Sinimägede näitel ja neid mujale üle kanda;
- oskab paremini maastikul ära tunda inimtekkelisi jälgi.
Методы:
- rühmatöö (3-4 õpilast rühmas) esitlustega
- objektide, maastiku ja pinnavormide vaatlused
- kaartide analüüs
- möödunu visualiseerimine
- arutelud
Vahendid:
- näitlikud materjalid: skeemid, pildid
- kolme erineva aja kaardid (mitu komplekti): 1924, 1948, 1961. Õpetaja soovi korral saab juurde tuua tänapäevase kaardi
- Vaiavara klindilõigu rikkevööndi kaart
- Sinimägede reljeefikaart
Руководство для учителя:
Õppekäigu algus ja lõpp on erinevates kohtades ja koos juhendajaga tuleb teavitada bussijuhti, et bussile tullakse surnuaia juurest.
Programmi ajal palume õpetaja tuge distsipliini hoidmisel, et juhendaja saaks keskenduda teemale.
Õpetaja lisaküsimused ja teiste õppeteemadega seoste väljatoomine on teretulnud.
Erivajadustega õpilaste puhul palume enne juhendajaga läbi rääkida ja vajadusel saab programmi kohandada.
Programmi järel palume õpetajalt suulist ja/või koolilt kirjalikku tagasisidet.
Целевая группа:
Продолжительность:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õpikeskkonna eripära: künklik maastik. Ajast olenevalt võib esineda lumiseid või kõrgema rohuga lõike, mis vihmase ilma puhul on märg. Paksema lume korral võib vajalik olla raja muutmine.
Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega. Kaasa vihmakeep.
Rada on turvaline, kuid juhendajal on kaasas esmaabi paun.
Korraga võimalik programmi läbi viia kahele rühmale.
Programmi on võimalik kasutada keelekümblusena.
Место исполнения:
59.372907943226, 27.873913049698
Programmi läbiviija:
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud 2006. aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on teeninud kolm korda. Ingrid on veel kultuuri- kui loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti matkaspordi edendaja.
Ivika Maidre on ajaloolane, Vaivara Sinimägede muuseumi rajaja ja juht ning ühtlasi giid, keda on nimetatud ka Ida‑Virumaa aasta koolitajaks. Lisaks ajaloole ei ole võõrad ka loodusteemad. Ivika on 2016‑2019 olnud Sillamäe üldhariduskoolides ja lasteaedades keskkonnateadlikkuse tõhustamise projekti juht.
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus (10min)
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Käitumis- ja ohutusreeglite selgitamine. Eelolevate tegevuste tutvustamine.
Retk Pargimäele kaarditöö ja maastiku vaatlusega (1h 10min)
1. peatus - Sinimägede muuseumi juures.
3-4 liikmelistesse rühmadesse jagunemine. Iga rühm saab ühe kaardi. Kaardid on erinevatest aegadest (1924, 1948, 1961; õpetaja soovi korral saab juurde tuua tänapäevase kaardi). Kaarte on mitu komplekti. Üheskoos tingmärkide meeldetuletus ja vanemate märkide täpsustamine. Ülesande selgitus - vaadelda ümbruskonda ja maastiku ning saadud kaarti ja viia need omavahel kokku.
2. peatus - Muuseumi kõrval ristteel (ida pool).
Kõik rühmad leiavad oma asukoha kaardil. Vajadusel juhendaja aitab vihjete andmisega. Seejärel vaatlevad oma kaarti ja ümbrust ning arutlevad: mis ja kus olid kaardil märgitud kohad kaardi ilmumise ajal praegusel maastikul. Millised muutused on toimunud võrreldes praegusega?
3. peatus - Roheline ja Kaevu tänava rist.
Taas leiavad rühmad oma asukoha kaardil, vaatlevad kaarti ning ümbrust. Seejärel tutvustavad grupid ka üksteisele erinevusi tänapäevaga.
4. peatus - Pargimäe lageala mänguväljaku lähedal.
Taas leiavad rühmad oma asukoha kaardil, vaatlevad kaarti ning ümbrust. Seejärel tutvustavad kaardi erinevusi tänapäevaga.
Siin arutletakse noortega, millised ajaloolised sündmused on põhjustanud muutusi maastikul ja sellest tulenevalt ja kaartidel. Näited: mõisa majandamine – mõisa võõrandamine – lastekodu loomine – küüditamine – Teise maailmasõja lahingud.
Kokkuvõte kaardi lugemisest ja tulemus – kas inimesed mõjutavad oma otsuste ja tegevustega muutuseid maastikul?
5. peatus - Pargimäe torn.
Tornis avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Põhja pool on näha merd, lõuna pool sood. Programmijuht näitab Sinimägede rinde kaarti (olenevalt tuulest ja rühma suurusest kas tornis või all). Arutelu – kuidas mõjutas maastiku eripära Teise maailmasõjas kaitsjate Narva jõelt Sinimägedele taandumise otsust? Kuidas aitas maastiku eripära kaasa tõigale, et Sinimägedest Nõukogude Liidu armee läbi ei murdnudki (vaid tuldi lõuna poolt Peipsit)? Märksõnad programmijuhile (laste arutelu suunamiseks): mäe olemus (kõrgelt on parem ülevaade ja kontroll ala üle), soo – raskerelvastusega läbimatu, meri – Sinimäe tipust kontrollitav. Seega - kas maastik mõjutab inimeste militaarstrateegilisi otsuseid?
6. peatus - Pargimäe paekivi paljand.
Sinimägede tekke ühe hüpoteesi tutvustamine. Näidatakse Vaiavara klindilõigu rikkevööndi kaarti.
7. peatus - I maailmasõja aegsed punkrid.
Punkrite rajamisest ja algsest eesmärgist ning miks need ei läinud sellistena käiku.
8. peatus- Endine külanõukogu / Vaivara vallavalitsuse hoone.
Jutt kolhooside rajamisest ja arutelu, et miks just siia? Kas otsuses võis olla roll piirkonna maastiku eripäral? Milline? (Kaart ja senikuuldu on heaks spikriks).
Retk Põrguaugumäele (1h)
1. peatus - Pärna allee.
Pärna allee asub samas kohas, kus ka enne II maailmasõda. Erinevus on, et iga allees olnud puu asemel on 3-4 puuline grupp. Väike arutelu pärnadest ja nende omadustest, mille juhendaja juhib aruteluks inimese poolt haljastatud aladeni ja kuidas parkide ja alleede rajamisega on inimene läbi aegade igal pool maastiku kujundanud.
2. peatus - Põrguaugumäe nõlv.
Sinimägede kolme künka kerke teise geoloogilise hüpoteesi tutvustus.
3. peatus - Põrguaugumäe idatipp.
II maailmasõja ajal olid siinsed esimesed suurimad lahingud Pargimäe ja Põrguaugumäe vahel. Programmi juht tutvustab põgusalt sündmuste kulgu. Seejärel tõstatab aruteluks üles küsimused, paludes kõikides vastustes tuua seosed siinse maastikuga. Miks jäi rinne just siin pidama? Miks ei suutnud Nõukogude Liidu armee mitmekordsele ülekaalule vaatamata Põrguaugumäge vallutada? Miks on ajalooliselt kindlused kõrgemal ja künkad strateegiliselt väärtuslikud kaitsepositsioonid?
4. peatus - Põrguaugu juures. Kuidas on tekkinud keset mäge auk? Uuritakse süvendit ja arutletakse, kuidas sai sõja ajal antud geoloogilist nähtust ära kasutada? Iga varasemalt moodustatud rühm peab tooma vähemalt 1 näite. Saadakse järjekordne kinnitus, kui oluline on tunda strateegiliste otsuste tegemisel maastikku ja tema omadusi.
5. peatus - Põrguaugumäe mälestusmärk.
Jutt Sinimägede eripärast: 600-1200m pikad ja ca 200m laiad, põhja ja ida poolt järsemad 35-50 kraadi-, lõuna ja lääne poolt laugemad 15-20 kraadised seljandikud. Sellisena võimaldasid Sinimäed moodustada II maailmasõja ajal ringkaitse. Mida tähendab ringkaitse? Programmijuht tutvustab, kuidas mõjutas see lahinguid Põrguaugumäel ja millised olid tulemused.
Kokkuvõte õppekäigust (10min)
Tuletame meelde:
- kuidas on inimeste strateegilised otsused ja tegevused Sinimägede maastikku ja loodust mõjutanud?
- vastupidiselt, kuidas mõjutas antud maastik inimeste strateegilisi otsuseid ja tegevusi?
Iga rühm toob kummalegi küsimusele ühe näite.
Rühma tänamine aktiivse osaluse eest ning üleskutse: mõtleme igal alal (hoonete ehitamine, maa majandamine, infrastruktuuri loomine, maavarade kaevandamine jne) enne hästi läbi, mida meie otsused ja tegevused võivad kaasa tuua, sest mõjud on laiemad ja kauakestvad.