Põnevas ja harivas tunnis saame tuttavaks maailmaga, mida me palja silmaga ei näe! Õpime tundma pisikesi mikroorganisme – baktereid ja seeni – kes mängivad meie kehas ja keskkonnas väga olulist rolli.
Avastame koos muuseumiõpetajaga, kus neid leidub - looduses ja meie kehas - ning arutleme, kas nad on meile kasulikud või teevad meid haigeks.
Kätepesu katsetades ja tulemusi uurides saab selgeks, miks on hügieen tähtis ja kuidas see aitab meid mikroorganismide eest kaitsta. Õppeklassis saavad noored teadlased tutvuda bakterite ja seentega, meisterdada endale Petri tassi ja sellele erinevaid pisikuid, mille saab koju kaasa võtta.
Tunni tulemusena on õpilased saanud mängulisel viisil aimu teadustöö protsessist, kogunud uusi teadmisi mikroorganismidest ning oskavad võrrelda nende kasulikkust ja ohte.
Междисциплинарная интеграция:
Muuseumitunnis lõimitakse loodusõpetust, inimeseõpetust ja kunstiõpetust.
Muuseumitunni läbimine aitab saavutada järgmisi põhikooli riikliku õppekava õpitulemusi 1. kooliastmes:
- Inimeseõpetus:
- õpilane toob näited tervist hoidvast käitumisest (hügieen, karastamine, mitmekesine toit, uni ja puhkus ning kehaline aktiivsus) ja selgitab tervist hoidva käitumise vajalikkust;
- õpilane toob näiteid terviseriskidest ja teab, kuidas püsida terve.
- Loodusõpetus:
- Õpitulemused kooliastme lõpuks: õpilane väärtustab loodust ning mõistab inimese ja looduse seoseid:
- õpilane teab, et elusolendid on erinevad ning oskab neid võrrelda mõne tunnuse järgi;
- õpilane järgib üldtavasid, et hoida nii oma tervist kui ka ümbritsevat keskkonda (kätepesu, toiduhügieen, prügi sorteerimine, ennetab haigusi);
- õpilane tegutseb keskkonnas säästvalt ja hoolivalt, hoides nii loodust kui ka elusolendeid, sh mikroorganisme.
- Õpitulemused kooliastme lõpuks: õpilane väärtustab loodust ning mõistab inimese ja looduse seoseid:
- Kunstiõpetus:
- õpilane rakendab kahe- ja kolmemõõtmeliste teoste loomisel õpetaja abiga lihtsamaid kunstitehnikaid (voolimine).
Programm toetab läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ eesmärke, käsitledes looduse ja inimese suhteid bioloogilisest ja sotsiaalsest vaatenurgast. Muuseumitunni keskmes on inimese ja looduse seos mikroorganismide – bakterite, seente ja viiruste – näitel. Õpilased uurivad, kuidas mikroorganismid mõjutavad inimese tervist ja elutegevust ning millist rolli nad täidavad inimese kehas ja keskkonnas. Tunni kaudu kujuneb teadlik ja hooliv suhtumine nii enda kui ka ümbritseva looduse heaolusse.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Muuseumitunni tulemusena:
- Õpilane teab, et mikroorganismid on looduse loomulik ja vajalik osa, mõistab nende rolli inimese kehas ja keskkonnas ning oskab tuua näiteid mikroorganismide kasust ja kahjust.
- Õpilane mõistab hügieeni ja kätepesu tähtsust, selgitades, kuidas isiklik puhtus ja vastutustundlik käitumine aitavad hoida inimest tervena.
- Õpilane tunneb huvi loodusnähtuste ja elusorganismide uurimise vastu.
Методы:
Muuseumitunnis kasutatavad meetodid:
- arutelu ja ajurünnak (aktiveeriv meetod);
- väidete mäng (mänguline tõeväärtuse hindamine);
- rühmaarutelu ja juhendatud uurimine muuseumi keskkonnas;
- meisterdamine (käed - külge õppimine);
- visuaalne õppimine (slaidide ja piltide abil);
- loosiratta mäng kinnistava ülesandena;
- grupiarutelu;
- lühivideo vaatamine.
Muuseumitunnis kasutatavad vahendid:
- lamineeritud pildid bakteritest, viirustest, seentest, hallitusest;
- illustreeriv pildimaterjal ja slaidid mikroorganismidest (mikroskoobifotod);
- projektor ja ekraan info kuvamiseks (mikroobid, seened, bakterid);
- Petri tassi meisterdamise komplekt: plastiliin, polümeersavi, alus, tööriistad;
- kätepesu katsevahendid:
- kätepesu geel või seep;
- UV-lamp ja UV-reaktiivne aine / marker;
- kraanikausid, paberrätikud.
Tervisemuuseumi ekspositsiooniruumid: raku tuba, vereringe tuba, meelte tuba, toitumise tuba.
- Eel- ja järeltegevused:
- Eeltegevusena soovitame arutada õpilastega enne muuseumitundi: mis on mikroorganismid, kus neid leidub ja kuidas nad sinna satuvad.
- Järeltegevusena soovitame teha Petri tassidest ühisnäitus, kus igaüks tutvustab oma töö ja seal leiduvaid mikroorganisme. Samuti võib teemat edasi arendada erinevaid hallituse uurimise teemalisi projekte tehas, mh on see heaks eel- või järeltegevuseks mulla teema tutvustamisel ja õppimisel.
Руководство для учителя:
Palume kohal olla 10. minutit enne programmi algust.
Broneerides muuseumitunni Tervisemuuseumis palume:
- enne programmi arutada õpilastega muuseumis ja muuseumitunnis käitumise üle,
- enne muuseumikülastust teha õpilastele teemasse sissejuhatus, et lihtsustada õpilastel uute teadmiste omandamist,
- programmi ajal palume saatval õpetajal olla grupiga koos ja vajadusel hoida korda ning abistada,
- programmi läbimise järgselt arutleda järgmises koolitunnis muuseumis kogetu ja nähtu üle.
Täpsemat infot tunni tellimiseks leiab siit: https://tervisemuuseum.ee/kulastusinfo/broneeri-kulastus/
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Programmi hind 8 eurot/osaleja. Miinimumtasu 80 eurot.
- Miinimum osalejate arv 10. Maksimaalne õpilaste arv on 25. Kui grupis on rohkem osalejaid, tehakse grupp pooleks.
- Programmis on võimalik osaleda erivajadustega õpilastel, kuid vajalikud on erikokkulepped. Täpsed soovid ja vajadused tuleb teada anda broneerimisvormi kaudu.
- Pakume "Pisikute uurijad" tundi 1. kooliastmele ka lihtsamal keeletasemel (LAK meetodi põhimõttel tund), soovist palume teada anda läbi broneerimisvormi.
- Kitsaste treppide tõttu majas seab piirangud liikumispuudega inimestele. Majas on olemas invalift pääsuks teisele ja kolmandale korrusele. Loe lähemalt ligipääsu kohta: https://tervisemuuseum.ee/kulastusinfo/ligipaas/ratastooliga/ .
- Info meile saabumise kohta: https://tervisemuuseum.ee/kulastusinfo/ligipaas/kuidas-meile-tulla/ .
- Tervisemuuseum küsib kõikide muuseumitundide kohta õpetajate tagasisidet e-vormi kaudu. Õpetajate soovitushindeks on saadud tagasiside põhjal olnud aasta-aastalt 9.5/10.
Место проведения:
Место исполнения:
59.43959595648, 24.745448827744
Programmi läbiviija:
Tervisemuuseumi programme viivad läbi pädevad muuseumiõpetajad, kes on läbinud koolituse programmi tegemiseks. Tervisemuuseumi muuseumiõpetajatega saab tutvuda siin: https://tervisemuuseum.ee/meist/meie-tootajad/
Täpsem muuseumiõpetajate taust on leitav siin: https://drive.google.com/file/d/1mrhdsQln1pa7-T1vRfG5F9Z4Cj3oOZAw/view?usp=sharing
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Muuseumitunni ülesehitus.
Sissejuhatus ja aktiveerimine (8 min). Toimub Tervisemuuseumi näituse keskkonnas, raku toas.
- Sissejuhatavas osas tehakse kokkulepped tunnis osalemiseks ning antakse õpilastele ülevaade tunni ülesehitusest.
Aktiveerimine ja sissejuhatus teemasse. Muuseumiõpetaja viib läbi ajurünnaku, et saada teada, mida õpilased juba teemast teavad. Arutelu küsimused - mis seostub tunni pealkirjaga "Pisikute uurijad". Mis on pisikud? Milliseid mikroorganisme õpilased teavad? Kus neid leidub meie kehas, looduses? Miks on mikroorganismid vajalikud? Muuseumiõpetajal on kaasas lamineeritud pildid: suurendatud bakteritest, seentest, hallitusest. 2.-3. klassile viiakse läbi väidete mäng tunniga seotud väidetega, õpilased arvavad, kas väide on õige või vale.
Põhiosa 1 (25 min). Toimub Tervisemuuseumi näituse keskkonnas (vereringe, meelte tuba, toitumise tuba).
Õpilased osalevad aktiivõppe põhimõttel toimuval tuuril muuseumis, kus luuakse seos mikroorganismide ja inimkeha toimimise vahel. Muuseumiõpetaja kasutab illustreerivat pildimaterjali ning valib rühma huvidest ja ajast lähtuvalt, millised teematoad läbitakse.
Teemavaldkonnad ja aruteluküsimused:
Nahk – Kas naha peal on pisikuid? Kas naha sees on pisikuid? (Üldjuhul mitte, kuid neid võib sinna sattuda) Mis juhtub, kui pisikud satuvad naha sisse?
Luud ja lihased – Kas luude sees on pisikuid? Kas luude peal võib neid olla? Kas lihaste pinnal leidub pisikuid?
Veri – Kas veres on pisikuid? Mis juhtub, kui neid on liiga palju? (See viitab haigusele.) Miks teevad arstid vereteste? (Bakterite ja põletikunäitajate järgi saab hinnata haiguse olemasolu)
Aju – Kas ajus on pisikuid? Mis võib juhtuda, kui need sinna satuvad?
Meeled – Kas silmades, keeles, ninas ja kõrvades leidub pisikuid? Luuakse seos hammaste hügieeni, nohu ja nina rolli ning kõrvapõletike tekkega.
Seedimine – Selgitatakse bakterite tähtsust seedesüsteemis, eriti peen- ja jämesooles. Rõhutatakse, et jämesooles elavad bakterid aitavad toitu lagundada ja toetavad inimese tervist.
Põhiosa 2 (30 min). Toimub õppeklassis.
- Esimene õppeklassi ülesanne on seotud mikroorganismide teema kinnistamisega.
- Õpilased uurivad slaididelt erinevad mikroorganisme: seeni, baktereid. Muuseumiõpetaja selgitab, et neid saab uurida mikroskoobiga, et neid on väga erinevaid ja tutvustab lühidalt igaühe rolli. Muuseumiõpetaja loob seose nende olemasoluga looduses ning võimaliku kasu ja kahjuga.
- Iga õpilane meisterdab endale polümeersaviga Petri tassile vaba valiku soovitud mikroorganismidest. Polümeersavist Petri tassid küpsetatakse ahjus ja tunni lõpus saavad õpilased selle koju kaasa.
Teine õppeklassi ülesanne on seotud hügieeni ja kätepesu olulisuse selgitamisega.
- Õpilastele selgitatakse kätepesu olulisust ja koos tehakse katse, et uurida, kui hästi nad käsi pesevad.
- Katse sammud - õpilased pesevad käsi kätepesu geeliga, seejärel vaadatakse video bakterite kohta (lühendatult). Pärast seda liiguvad õpilased käsi pesema. Kätepesule järgneb UV lambiga kontroll, kuidas pesemine välja tuli või millised kohad jäid veel mustaks. Üheskoos korratakse video abil üle kätepesu põhimõtted.
Kokkuvõte ja refleksioon (7 min)
- Kordav ülesanne viiakse läbi nö loosiratta keerutamisena, kus õpilased vastavad tunniga seotud küsimustele (Milliseid mikroorganisme te teate? Miks on vajalik käsi pesta?)
Grupitööna arutelu, kus iga õpilane ütleb ühe asja, mis ta muuseumitunnist kaasa võtab.