Keskkonnaharidus on kliimaministeeriumi jaoks strateegiliselt oluline valdkond. See on aluseks kliimamuutuste mõistmisel ja nendega kohanemisel, bioloogilise mitmekesisuse väärtustamisel ja hoidmisel ning kestliku arengu tagamisel. Inimeste teadlikkus ja käitumise muutmine on võtmetähtsusega keskkonnaprobleemide ennetamisel ja lahendamisel.  

Selleks, et keskkonnaharidus oleks üha parem, tegeleme pidevalt selle arendamisega. Oleme terve aasta ette valmistanud keskkonnahariduse arenduskeskuse loomist, mis hakkab koordineerima ja korraldama valdkondlikke tegevusi ning koostööd erinevate osapooltega. See pole olnud lihtne ja sujuv protsess, aga oleme lootusrikkad, et selle aasta jooksul saame üksuse loodud ning uue aasta algusest võiks see juba keskkonnahariduse võrgustikku toetama hakata.  

Koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga on käivitunud riikliku keskkonnahariduse arendamise programm. See tähendab koolitusi jm tegevusi keskkonnahariduse lõimimiseks õppeainetesse. Näiteks on HARNO juhitav roheoskuste projekt GreenComp aidanud luua uusi õppekavasid, mis toetavad roheoskuste kasutamist erinevate erialade juures. Sügisel teeme gümnaasiumi õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu, et keskkonnahariduse tulemuslikkust paremini mõista.  

Sel aastal läbis reformi keskkonnahariduskeskuste rahastusmudel, et senisest enam toetada kvaliteetse keskkonnahariduse pakkujaid. Selle eelduseks oli juba 2019. aastal algatatud keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi projekt, mille käigus töötati välja õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumid. Jaanuariks 2025 oli kvaliteedimärgise saanud 837 programmi 65 keskuselt. Kvaliteedimärgis kinnitab programmide sisulist ja metoodilist taset, rahastus toetab kvaliteedi jõudmist noorteni. Uue rahastusmudeli alusel toetas KIK 42 keskkonnahariduskeskusest 2940 õppeprogrammi läbiviimiseks 2025/26 õppeaastal.  

Keskkonnaharidusse iga-aastaselt suunatav raha on jäänud olenemata kärpeülesannetest läbi aastate samale tasemele – umbes 1,5 miljoni euro juurde. Lisaks iga-aastasele rahastusele suunatakse kuni aastani 2027 keskkonnateadlikkusse täiendavalt veel üle 8 miljoni euro.   

Lisaks saavad koolid riigilt tuge erinevateks projektideks. Näiteks rohetehnoloogia projektideks oleme alates 2022. aastast lasteaedadele, põhikoolidele ja gümnaasiumidele jaganud üle miljoni euro. Keskkonnahariduse juures ongi oluline märkida, et küsimus ei ole vaid loodushariduses, vaid laiemalt kogu ümbritsevat keskkonda puudutavates teadmistes ja oskustes.  

Keskendudes veel pisut numbritele, on oluline vaadata ka keskkonnaharidusest osa saavate inimeste arvu. RMK pakutavaid loodusõppeprogramme külastas 2023. aastal üle 49 000 inimese, puhke- ja kaitsealasid külastati pea 3 miljonit korda. Eesti Loodusmuuseumi haridusprogramme külastab igal kooliaastal umbes 16 000 last ja noort. Igal aastal saab KIKi toetusega keskkonnahariduskeskustes teadmisi umbes 100 000 last ja noort. Need on väga head numbrid, peame tegutsema selle hoidmise nimel.  

Selle aasta sügisel toimuval keskkonnahariduse konverentsil alustame keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava uuendamisega. Senine kava on hästi realiseerunud, mh on keskkonnahariduse arenduskeskuse loomine just tegevuskavaga kokku lepitud ülesanne. Kava koostamine toimub koostöös keskkonnahariduse ekspertide ja teiste huvipooltega üle Eesti. Koos tegutsedes saame hoida ja tõsta oma keskkonnahariduse kvaliteeti.