Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.
Междисциплинарная интеграция:
Käesolev programm toetab allpool loetletud teemade omandamist läbi praktiliste tegevuste looduses kasutades sealjuures kaasaegseid tehnilisi vahendeid.
Bioloogia gümnaasiumile:
II kursus „Molekulaarsed protsessid“
- Õpitulemus: 1) analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofidel ja heterotroofidel ning toob sellekohaseid näiteid;
- Teema: organismide energiavajadus (rakuhingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused).
IV kursus „Inimene ja keskkond“
- Õpitulemus: 1) analüüsib abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite mõju graafikuid ning toob näiteid nende rakendusvõimaluste kohta;
- Teema: ökoloogia (keskkonnategurite mõju elusorganismidele)
- Õpitulemus: 3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust.
- Teema: keskkonnakaitse (kliimaneutraalsus, rohepööre, rohetehnoloogia; säästva arengu strateegia rakendamine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Geograafia gümnaasiumile:
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“
- Õpitulemused: 2) selgitab põllumajanduse osa toidu tootmisahelas, seost teiste majandusharude ja eluvaldkondadega; 3 ) arutleb muldade hävimise ja selle peatamise võimaluste üle;
- Teema: põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid
Üldpädevus: 6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus (mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt) Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng ning tehnoloogia ja innovatsioon.
Lõiming: keemia: (orgaanilised ühendid, keemilised reaktsioonid); füüsika (temperatuur ja selle mõju keemilistele reaktsioonidele ning elusorganismidele); ühiskonnaõpetus (majanduse toimimine, jätkusuutlik areng, üleilmsed probleemid); kehaline kasvatus (liikumine looduses).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• seletab, mis on kompost;
• loetleb materjale, mida saab kasutada komposti valmistamisel, oskab neid klassifitseerida „rohelisteks“ ja „pruunideks“;
• kirjeldab, kuidas toimub kompostitava materjali lagunemine;
• mõistab, miks on vajalik kompostis õhu olemasolu ja kuidas saab komposti õhustada;
• mõistab, miks on vajalik kompostis vee olemasolu ja kuidas saab komposti niisutada ja kuidas komposti liigvee eest kaitsta;
• arutleb, miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni;
• pakub välja lahendusi komposti kasutamiseks ning analüüsib selle mõju mullale.
Методы:
Õppeprogrammis kasutatakse aktiivõpp meetodeid: õppekäik, praktiline töö, vaatlus, eksperiment, arutelu, töölehe täitmine
Õppevahendid
Kompostimisel kasutatavate ja ka mittekasutatavate materjalide näidised, ämbrid, aiakärud, kummikindad, aiakäärid, niiskuse ja temperatuuri mõõturid, kirjutusvahendid, tööleht. Töö toimub Räpina Aianduskooli õppeaias, -kassis, kus on kohapeal olemas kõik vajalikud vahendid õppeprogrammi läbiviimiseks. Koolihoones on olemas lift, invatualett ning ka liikumispuudega õpilastel on võimalik seal liikuda. Kooli aias on liikumine mõneti keerukam ebatasase maastiku tõttu.
Руководство для учителя:
Enne kohaletulekut palume õpilastele seletada järgmist.
• Õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid.
• Vajalikud on ilmastikule kohased õueriided ja jalanõud, sest tegevus toimub suures osas õues. Väike vihm ei ole koolituse läbiviimisel taakistuseks. Riietuse puhul palume arvestada, et need võivad saada kompostiga kokku.
Programmi ajal on saatev õpetaja abistaja rollis, jälgib ohutustreeglitest kinnipidamist (töötamine kääridega, mõõteriistadega) jm.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Erivajadustega õpilaste osalemine programmis
Eelnevalt palume õppeprogrammi läbiviijatega läbi arutada erivajadustega õpilaste osalemisvõimalused programmis.
Место проведения:
Место исполнения:
58.096365603642, 27.446765899658
Programmi läbiviija:
Marge Starast PhD, Räpina Aianduskooli õpetaja Juhendaja omab pikaajalist koolituskogemust. Ta on Räpina Aianduskooli vilistlane, Eesti Maaülikoolis läbinud bakalaureuse- (agronoomia) ja magistriõppe (aiandus) ning Tartu Ülikoolis doktoriõppe (botaanika ja mükoloogia erialal.
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus
Juhendaja tutvustab eelolevat programmi ja tegevusreegleid. Tehakse ülevaade kompostist kui orgaanilisest mullaparandusmaterjalist. Juhendaja tutvustab praktilist ülesannet ja sellega seotud ohutustehnikat. (10 min)
Teema arendus
a) Kompostimisel kasutatavate materjalide tundmaõppimine (aianduskooli aias, pargis)
- Õpilastega kogutakse aiast erinevaid aiajäätmeid, sealhulgas prügi.
- Juhendaja seletab, mis on biojäätmed ja mis mitte (prügi). Kogutud materjalist eraldatakse prügi.
- Juhendaja seletab, mille alusel biojäätmed jagunevad „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Õpilased sorteerivad biojäätmed „rohelisse“ ja „pruuni“ hunnikusse.
- Väga suured biojäätmed tükeldatakse väiksemaks, arutletakse, miks seda on vaja teha.
- Erinevad biojäätmed segatakse kokku ja viiakse kompostihunnikusse. (40 min)
b) Kompostimise protsessi tundmaaõppimine (aianduskooli kompostimisväljakul)
- Juhendaja seletab, kelle abil toimub biojäätmete lagunemine, milliseid keskkonnatingimusi on nende mikroorganismide eluks vaja.
- Õpilased vaatlevad komposti, leiavad sealt suuremaid ja väiksemaid, kõvemaid ja pehmemaid osakesi. Arutletakse, millised biojäätmed laguevad kiiremini, millised aeglasemalt.
- Õpilased teevad käeproovi (pigistavad komposti käes), et hinnata komposti vee sisaldust. Niiskuse sisaldust mõõdetakse ka niiskusemõõturiga. Arutletakse, kuidas saab komposti vajadusel vett lisada, kuidas kaitsta komposti liigniiskuse eest.
- Õpilased mõõdavad termomeetriga komposti hunniku temperatuuri. Juhendaja seletab, miks peab kompostis tõusma temperatuur 65 °C-ni.
- Vaadeldakse koduaia tarbeks sobivaid kompostikaste. Arutletakse, mis on nende eelised ja puudused. (35 min)
c) Komposti kasutamine (aianduskooli aias)
- Juhendaja seletab õpilastele kuidas komposti kasutatakse ja mis on selle kasutamise eesmärgid
- Õpilased vaatlevad mulda, kus on komposti ja kus mitte ning toovad välja erinevusi. (20 min)
Kokkuvõte (klassiruumis)
Tehakse kokkuvõte programmis kogetust, et saada tagasisidet selle kohta, mida õpilased tunnis omandasid, mis oli nende jaoks uus, eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud. Õpilased täidavad töölehe märkides ülesse olulised faktid komposti valmistamise kohta. Viimase ülesandena tuleb õpilasel tutvustada õpitut kodus oma vanematele, vanavanematele jt. Sealjuures on abiks täidetud tööleht. (15 min)