Õppeprogrammi eesmärk on selgitada kasvuhooneefekti olemust ja tähtsust. Õpilased saavad ehitada katseseadeldise kasvuhooneefekti uurimiseks. Uurimise käigus tuleb neil sissejuhatuse alusel püstitada hüpotees, seda kontrollida, kanda tulemused tabelisse, koostada graafik ja teha järeldused. Paralleelselt katsetulemuste mõõtmisega saavad õpilased meelde tuletada õhu koostise. Panevad aatomitest kokku õhus leiduvate gaaside molekulide mudelid ning määravad lisamaterjali abil, millised neist on kasvuhoonegaasid. Töö tulemused kantakse töölehele ja igal rühmal tuleb oma tööd tutvustada. Toimub ühine arutelu, kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus mõjutab kliimat. Viimase ülesandena tuleb õpilastel arutleda Kliima Kooli kaartide abil iseenda rolli üle süsihappegaasi tekkimisel.
Междисциплинарная интеграция:
Riikliku õppekava õpitulemused
Loodusõpetus, III kooliaste:
1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt).
10) teab, et ained koosnevad aatomitest ja molekulidest; koostab lihtsamate molekulmudelite põhjal ainete valemeid.
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust.
Geograafia
Kliima:
5) mõistab inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil.
Seos õppekava üldosaga: aitab omandada matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust, õpipädevust ja suhtluspädevust.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpilane oskab selgitada kasvuhooneefekti rolli kliima kujunemisel ja mõistab, miks peaks tegema energiasäästlikumaid valikuid.
Õppeainete lõiming:
- Geograafia: kliima, kliimamuutused. Mõistab inimtegevuse mõju kliimale.
- Matemaatika: andmete kogumine ja korrastamine. Kogub andmeid, kannab mõõtmistulemused tabelisse ja koostab graafiku.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
oskab selgitada mõisteid kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid;
oskab koostada lihtsa katsevahendi kasvuhooneefekti simuleerimiseks ja uurimiseks ning kasutadada digitaalset andmekogujat temperatuuri mõõtmiseks;
oskab rakendada loodusteaduslikku meetodit (sõnastab hüpoteesi ja teeb hüpoteesi kontrollimiseks mõõtmisi. Kannab tulemused tabelisse, koostab tabeli alusel graafiku ja teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi);
teab peamisi kasvuhoonegaase. Oskab molekulmudelite abil aatomitest õhu koostises olevaid molekule kokku panna. Mõistab, et molekulid koosnevad aatomitest;
mõistab, kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus mõjutab kliimat ja kuidas isiklikud valikud võivad kaasa aidata CO2 tootmise vähendamisele.
Методы:
Õppemeetodid:
Kogu grupile: arutelud, esitlus.
Rühmadele: praktiline töö, loodusteaduslik meetod.
Vahendid:
- Praktiline töö (igale rühmale 1 komplekt): laualamp, andmekoguja, 2 digitaalset termomeetrit, läbipaistev anum, plastiliin, molekulmudelid. Tööleht ja lisamaterjal.
- Näidisvahendid: õpetaja esitlus aruteluks kasvuhooneefekti teemal, video “Climate Spiral”.
- Kliima Kooli kaardid, mis näitavad erinevate tegevuste süsihappegaasi heitkoguseid.
Руководство для учителя:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi/rühma suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Programmi läbiviimise ajal ootame õpetaja tuge õpilaste kaasamisel ja klassis töörahu hoidmisel. Programm ei eelda varasemaid eelteadmisi.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet kohapeal küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parendused.
Palume kaasa võtta vahetusjalanõud, õppetöö toimub siseruumides. Täpsem info hoone eripärade kohta on esitatud lisainfo all.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Grupi suurus 12 - 24 õpilast.
Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min 80€;
kuni 24-le õpilasele 2x45 min 160€;
Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
Vajadusel erikokkulepped, toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev konsultatsioon, v.a liikumispuudega õpilased - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas, hoones olemas kaldtee ja invalift.
Keskusel olemas oma parkla (k.a bussid, jalgrattad).
Pernova Hariduskeskuses kantakse vahetusjalanõusid.
Место проведения:
Место исполнения:
58.375508, 24.5313211
Programmi läbiviija:
Kadri Kilusk (Bioloogia MSc) ja Celia Hirmo (Bioloogia didaktika MSc).
Õpetajate kvalifikatsiooni kogemuse kohta leiate täpsemat infot järgmiselt lingilt-https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/pernova-hariduskeskus
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus (10 min):
Programmi sisu tutvustamine ja käitumisreeglite kokkuleppimine. Õpilaste jaotamine rühmadeks (3 - 4 liiget).
Õpilaste eelteadmiste väljaselgitamine ja arutelu „Mida tähendab kasvuhooneefekt?“ „Kas see on hea või halb elusloodusest lähtuvalt?“
Praktiline rühmatöö (55 min):
- Õpilased ehitavad katseseadeldise kasvuhooneefekti uurimiseks ja täidavad töölehe. Püstitavad töölehel oleva sissejuhatuse alusel oma tööle hüpoteesi ja asuvad seda kontrollima. Mõõdavad temperatuuri nii öelda kasvuhoones ja väljaspool seda. Kannavad saadud tulemused töölehel olevasse tabelisse. Koostavad andmete alusel graafiku ja teevad järeldused.
- Paralleelselt katsetulemuste mõõtmisega saavad õpilased meelde tuletada õhu koostise. Panevad aatomitest kokku õhus leiduvate gaaside molekulide mudelid (süsinikdioksiid, metaan, vesi, hapnik, lämmastik). Õpilased saavad lisamaterjali ja seal olevate ainete kirjelduse alusel tuleb neil rühmas ühiselt selgusele jõuda, millised kokkupandud molekulidest on kasvuhoonegaasid. Tulemused tuleb märkida töölehele.
- Oma praktilise töö tulemuste tutvustamine kaasõpilastele. Hüpoteesi paikapidavus, tulemuste analüüs ja usaldusväärsus.
- Video “Climate Spiral” vaatamine ja ühine praktiliste tööde tulemuste arutelu koos õpetaja selgitava esitlusega. Miks ja millised tulemused võiksid olla ootuspärased tuginedes “Kliimamuutuste ABC” õppematerjali (Toll, V. jt., 2023) andmetele. Lisaks molekulmudelite abil kokku pandud õhus leiduvate gaasiliste ainete molekulide uurimine. Hingame teadlikult sügavalt sisse ja välja, teadvustame õhku kui eelnevalt uuritud gaaside segu (looduskontakt). Ühine arutelu, kuidas molekulide ehitus seostub soojuskiirguse neeldumise ja kasvuhoonegaasidega ning kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus mõjutab kliimat.
Aruteluülesanne rühmale (15 min):
Kuidas ja milliste tegevustega mõjutame meie kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi tekkimist?
- Õpetaja palub igal rühmal juhuslikult valida Kliima Kooli koostatud kaardipakist 3 kaarti. Kaardil on kirjas mingi tegevus ja kaardi tagaküljel selle tegevuse käigus toodetud süsinikdioksiidi hulk.
- Õpilased peavad ühise arutelu tulemusel järjestama kaardid lähtuvalt süsinikdioksiidi tootmise hulgast. Tulemuste õigsust saavad nad kontrollida kaardi tagaküljelt.
- Iga rühm tutvustab oma kaartide tegevusi ja selle käigus toodetud CO2 hulka ning kõigide rühmade koostöös tuleb neil koostada tegevuste jada lähtudes toodetud süsinikdioksiidi hulgast. Toimub ühine arutelu, kuidas me ise oma tegevuste ja valikutega saaksime kaasa aidata CO2 tootmise vähendamisele.
Kokkuvõte (10 min):
Ühine arutelu järgnevate küsimuste üle:
- Mida uut said õpilased teada kasvuhooneefektist, kasvuhoonegaasidest ja kliimamuutusest?
- Kuidas on omavahel seotud kasvuhoonegaaside omadused?
- Milline on meie roll süsihappegaasi tekkimisel ja kuidas me saame selle vähendamisele kaasa aidata?