Globaalsete kliimamuutuste üheks otseseks tagajärjeks on ekstreemsete ilmanähtuste sagenemine ja intensiivistumine. See töötuba keskendub sellele, kuidas nendega hakkama saada. Töötoa esimeses pooles loovad õpilased mõttekaardi ilmanähtuste erinevatest tagajärgedest. See ülesanne toetab süsteemse arusaama kujunemist ekstreemsete ilmanähtuste mõjust loodusele, infrastruktuurile, majandusele ja kultuurile. Kui kaugele võivad ulatuda näiteks intensiivse vihmasaju tagajärjed? Peale mõttekaardi koostamist püütakse leida lahendusi tekkinud väljakutsetele või uuritakse, milliseid võimalusi need endaga kaasa toovad. Töötoa lõpuks disainitakse T-särk sõnumiga, mis negatiivset kliimamuutuste tagajärge kas leevendaks või positiivset võimendaks. Särkide disaini esitletakse teineteisele.
Programmi "Disainime tulevikku (10.-12. klass)" vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka: Muuseum tuleb külla! Disainime tulevikku (10.-12. klass) | Lydian
Междисциплинарная интеграция:
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 4 Loodusained
Geograafia II kursus Maa kui süsteem
5) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.
Bioloogia 2.1.2. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
5) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida nende tagajärgi, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilismoraalsetele ja õigusalastele seisukohtadele;
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 14
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 2.1. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:
3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest;
Mõttekaarti koostades süstematiseerivad õpilased oma teadmisi looduse- ja inimestevahelistest seostest (seostades näiteks häiringuid looduskeskkonnas inimeste toidujulgeolekuga).
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 3 Kunstiained
2.1 Kunsti 2.1.2. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
1) uurib ning kasutab teadlikult ja põhjendades visuaalseid kujutisi, jooniseid, skeeme ja sümboleid suhtluses;
2.1.3. Õpitulemused
Plaanimine ja ideede arendamine, loomine
Õpilane:
1) genereerib ideid, arendab esialgset ideed edasi;
Refleksioon, analüüs ja kriitika
3) mõtestab esemelise ning ruumilise keskkonna või disaininäidete esteetilisi, eetilisi, funktsionaalseid ja ökoloogilisi aspekte;
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonnanähtuste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks ning analüüsimiseks.
Teab, et kliimamuutused mõjutavad füüsilist keskkonda, elusloodust, inimeste kultuuri, majandust ja tervist.
Oskab väljakutsetele leida lahendusi.
Методы:
Vahendite loetelu:
- Ettekanne ekraanil
- Pulgad rühmade loosimiseks (25tk)
- Märkmepaberid, igale osalejale üks (25tk)
- A3 paber igale rühmale mõttekaardi koostamiseks (5tk)
- Sodipaberid, vajadusel igale rühmale
- Kirjutusvahendid (25tk)
- Mahapestavad vildikad ja püsivad tekstiilimarkerid
- Heledad T-särgid Uuskasutuskeskusest (5tk)
- Papp-alus särgi vahele (5tk)
Meetodid:
- Koostöine õppimine
- Arutelu ja dialoog
- Mõttekaardi koostamine
- Disainmõtlemine
- Visuaalsed ja loovmeetodid
Руководство для учителя:
Programmi juurde kuuluvad koolis tehtavad eeltegevused ja järeltegevused. Sellekohane info saadetakse meilile peale programmi broneerimist. Kui teieni eel- või järeltegevus mingil põhjusel ei jõua, palun andke sellest teada bronn@loodusmuuseum.ee . Oleme tänulikud, kui vastaksite järeltegevusega kaasas olevale rahuloluküsimustikule.
Klassi saatval täiskasvanul palume tundi sekkuda juhul kui esineb käitumisprobleeme.
Seda programmi on võimalik läbi viia teie koolis kohapeal või Eesti Loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn). Tunni broneerimine toimub läbi Lydian keskkonna. Kui teil on broneerimisega probleeme või ajad ei sobi, palun teavitage meid sellest bronn@loodusmuuseum.ee .
Õppekeskkonna eripärad Loodusmuuseumis: Õppeklass on muuseumis väga kitsas, mistõttu tõhusaks õppimiseks sobilik õpilaste arv muuseumis kohapeal on kuni 20 gümnasisti. Õpilastest moodustatakse kuni viieliikmelised grupid.
Kooli tellides on oluline, et klassiruum sobiks grupitöödeks ja oleks võimalik kasutada ekraani ettekande näitamiseks.
Programm sobib kohandatuna HEV õpilastele. Programmi registreerudes palume kirjeldada "Lisainfo" lahtrisse õpilaste vajadusi, millega muuseumiõpetajad arvestama peaksid (motoorsed piiranguid, erihuvid, suhtusoskused jne). Vajadusel võtame teiega ühendust enne tunni toimumist, et tagada tunni parim kvaliteet just teie õpilastest lähtuvalt.
Eesti Loodusmuuseum tagab kõik õppetegevuseks vajalikud vahendid.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Доп. информация:
Hind muuseumisse tulles: 8€ õpilane, kuni kaks tasuta saatjat.
Hind kooli tellides: 240€
Väljaspool muuseumi toimuvate programmide puhul lisandub transpordi kulu 0,5 eurot/km (algus- ja lõpp-punkt Eesti Loodusmuuseum)
Programmi läbiviija:
Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kuraator. Kõrgharidus (Keskkonnakorraldus). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2023. aasta detsembrist.
Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer. Kõrgharidus (Maastikukaitse ja -hooldus; Andragoogika). Haridososakonnas alates 2025. aasta septembrist.
Katerina Pesotski, Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja geoökoloogia; Bioloogia ja geograafia õpetaja). Üle 20-aastane kogemus Eesti loodusmuuseumi keskkonnahariduses.
Leida Ojasoo, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kogude spetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja elustiku kaitse). Kutsekeskharidus (Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2021. aastast.
Tiina Vahtra, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja. Kõrgharidus (võrdsustatud magister Tartu Ülikool, geoloogia). Õpetaja kutse tase 6. Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2024. aasta augustist.
Язык:
Длинное описание:
- Sissejuhatus (5 min)
Lühikene temaatiline sissejuhatus töötuppa ja ajakava tutvustamine. Õpilased jagunevad kuni 5-liikmelistesse rühmadesse olenevalt klassi suurusest. Seinale manatakse ettekanne, mida kasutatakse kogu töötoa jooksul.
- Rühmatöö: Mõttekaart (30 min)
Noored koostavad mõttekaardi ühest oma valitud ekstreemsest ilmanähtusest, olgu selleks torm, üleujutused, põud, kuumalaine vms. Muuseumiõpetaja selgitab juurde, milliste ilmanähtuste sagenemine toimub Eestis ja milliste nähtuste sagenemine esineb mujal maailmas. Äärmuslike ilmanähtustega kaasnevaid tagajärgi kaardistades saab õpilane selgema arusaama, kuidas võib looduslik sündmust mõjutada peale abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite ka inimeste kultuuri, majandust ja tervist.
Selle ülesande lõpuks valivad õpilased enda koostatud mõttekaardilt ühe väljakutse, millele otsitakse lahendusi. Kui mõttekaardilt joonistus välja mõni positiivne nähtus või inspireeriv sündmus (nt inspiratsioon kunsti ja muusika loomiseks) ja õpilased valivad just sellega edasi töötada, siis otsitakse järgneva ülesande jooksul võimalusi selle võimendamiseks. Lahenduste otsimine toimub disainmõtlemise põhimõttel. See tähendab, et esmalt püütakse leida piiritletud aja jooksul nii palju lahendusi kui võimalik ja alles seejärel valitakse nendest, millega on mõistlik edasi töötada.
- Rühmatöö: T-särgi disainimine (35 min)
Valitud lahendusele luuakse seda lahendust propageeriv disain T-särgile. Selleks võib olla hüüdlause, joonistus, skeem vms. T-särgi disainimine ülesandena aitab konkretiseerida abstraktset mõtet arusaadavaks ja kergesti kommunikeeritavaks.
- T-särkide esitlus ja kokkuvõte (20 min)
Igal rühmal on aega umbes 1-2 minutit, et rääkida, mis oli nende valitud ilmanähtus, milliseid tagajärgi see kaasa võib tuua, millise tagajärjega nad edasi töötasid ning mis sai nende lahenduseks. Teistel on aega, et kommenteerida ja küsimusi esitada.
Kui õpilastel on veel küsimusi õhus, siis see on see hetk, millal saab nendele veel vastuseid leida. Tund võetakse kokku.