Tunnetusprogramm viiakse läbi retkejuhi juhendamisel sobival loodusrajal. Programm õpetab looduse vaatlemist ja tundmaõppimist läbi erinevate meelte (nägemismeel, kompimismeel, kuulmismeel, haistmismeel ja maitsmismeel), arendab tähelepanelikkust ja suulist väljendusoskust. Programm viikse läbi aktiivtegevuste ja mängude (värvikull, muutmismäng, kuulamismäng, kompimismäng, maitsemäng, vaatlusmäng) kaudu retke jooksul. Matka käigus luuakse laste ja looduse vahel vahetu looduskontakt, et anda lastele positiivne elamust loodusest.
Programmi eesmärk: Looduse tundmaõppimine läbi erinevate meelte ja tegevuste kaudu looduses.
Междисциплинарная интеграция:
Seos alushariduse riikliku õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
§ 22. Valdkond Liikumine
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid.
Ainetevaheline lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine
Läbvad teemad: Tegevus toetab lapse keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet (läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“). Lapsed õpivad ühiselt õpetlikke mänge mängides ja loodust vaadeldes hoolima elusolenditest ja tegutsema säästvalt.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
nimetada kõiki viit meelt;
nimetada inimese viit meeleelundit.
Laps väärtustab:
keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
erinevate elusolendite ja nende elutingimuste hoidmist.
Laps oskab:
märgata nähtusi ja muutusi looduses;
rühmitada esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
kasutada mängudes loovalt erinevaid meeli;
täida mängudes erinevaid rolle;
käituda loodust hoidvalt.
Методы:
Metoodid: aktiivtegevuste ja -mängude kaudu looduse vaatlemine ja tundmaõppimine läbi erinevate meelte. Tähelepanelikkus, kirjeldamisoskus, rühmatöö. Matka käigus tehakse looduse vaatlemise, märkamise ja katsumise pause.
Vahendid: nöör rühmale, silmasidemed (igale lapsele), lõhna- ja helipurgid grupile, kompimiskotikesed vahenditega grupile. Kõik vahendid õppeprogrammi läbiviimiseks on kohapeal olemas ja juhendajal matkal kaasas.
Руководство для учителя:
Tegemist on õueprogrammiga, kus liigutakse künklikul maastikul ~2 km. Riietumisel tuleks arvestada ilmaoludega, vihmase ilma korral jalga kummikud.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ei sobi ratastooliga lastele. Sobib kõigile erivajadustega lastele, kuid erivajadustega lastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega last abistada.
Õpetajal on toetav ja innustav roll. Palume vajadusel õpilasi abistada gruppide moodustamisel ning mänguala piiride hoidmisel. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Küll saame korraga pakkuda teisele grupile mõnda teist programmi.
Õpetaja täidab programmi lõpus tagasisidelehe.
Vihma korral saab osaliselt kasutada Vapramäe Loodusmajja.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmi saab läbi viia ka kooli lähiümbruse looduses ja pargis.
Место проведения:
Место исполнения:
58.252095271122, 26.463009763424
Programmi läbiviija:
Priit Pakhoff (Tartu Rakenduslik Kolledž, aktiivtegevuste instruktor, matkajuht tase 4). Õpib Tartu Ülikoolis kutseõpetajaks. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2024.
Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Inga Tennokese. Kõrgharidus. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava (bakalaurus). Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava (magister). Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
Õppeprogrammi juhendaja on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviija.https://vvvs.ee/et/retkejuhid/
Язык:
Длинное описание:
Ajakava:
Sissejuhatus, käitumiskokkulepped: 10 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
Matk matkarajal. Aktiivtegevused ja mängud. 1 h 40 minutit
Loodusrajal liikudes tehakse erinevaid peatusi, kus vaadeldakse loodust läbi erinevate meelte: kuulatakse, kombitakse, nuusutatakse, vaadatakse, maitstakse. Programmis viiakse läbi erinevaid mänge (värvikull, muutmismäng, kuulamismäng, kompimismäng, maitsemäng, vaatlusmäng).
Ajakava sisse on arvestatud liikumised ühest punktist teise.
Nägemismeel 20 minutit. Aktiivtegevus: Olenevalt grupi suurusest jaotatakse lapsed kas kaheks või neljaks rühmaks. Loosi teel tõmmatakse igale rühmale värvipaber. Saadud värvi looduslikke esemeid hakatakse otsima matkarajal. Veidi aja pärast tehakse peatus ja rühmitatakse saadud asjad värvuste järgi, liigi järgi vms. Uurida saab millist värvi on antud aastaajal kõige rohkem, leida kõige ilusam, põnevam, haruldasem leid jne. Koos valitakse välja taimed millega tõmmatakse liivapaberile värvitriip (nt. naat, sammal, pihlakas jne). Hiljem arutletakse: mitu erinevat värvitooni saadi ja milliste taimedega. Millised olid üllatused laste jaoks?
Juhendaja viib läbi ühe mängu valides järgmiste mängude seast: "sügisvärvid" või "muuda kolme asja".
2. Kompimismeel 20 minutit. Aktiivtegevus: Rajal kõndides tehakse peatusi ja katsutakse erinevaid looduslikke objekte. Nt. milline puukoor tundub käe all kuusel, männil, kasel- kas on erinevusi. Kui leitakse midagi huvitavat maast, siis võib kirjeldada eseme kuju, suurust, kaalu, ehitust, struktuuri. Kirjeldamisel kasutatakse omadussõnu: sile – kare või karvane, pehme – kõva, lühike – pikk, ümmargune – kandiline, raske – kerge jne
Juhendaja viib läbi ühe mängu valides järgmiste mängude seast: "pimedate matk", "jooksumatk", "kompimiskotid"
3. Kuulmismeel 20 minutit. Aktiivtegevus: Liikudes vaikselt järgmisse punkti kuulab grupp erinevaid helisid. Viimane kuulamine toimub peatudes. Arutatakse, mis helisid lapsed kuulsid. Kas neid oli rohkem käies või kohapeal olles?
Juhendaja viib läbi ühe mängu valides järgmiste mängude seast: "helipurgid", "vaikusepeatus", "leia kaaslane"
4. Haistmismeel. 20 minutit. Aktiivtegevus: Matkarajal kõndides tehakse aeg-ajalt peatusi ja nuusutatakse, kuidas miski lõhnab: kas hästi, halvasti, meenutab see midagi. Lastele võib anda ülesanne otsida üks hästi lõhnav, üks halvasti lõhnav asi loodusest. Veidi hiljem kogunetakse kokku ja räägitakse enda leidudest.
Juhendaja viib läbi ühe mängu valides järgmiste mängude seast: "lõhnapurgid", "kolm meelt purgis"
5. Maitsmismeel. 20 minutit. Kui grupiga liigutakse metsas, kus on võimalik korjata mustikat, pohla, magesõstart või muud marja, siis saab iga laps maitsta enda korjatud marju. Koos juhendajaga arutatakse, mis maitse marjal oli.
Juhendaja viib läbi mängu "maitsepurgid".
Programmi kirjelduses on aktiivtegevusi arvestatud varuga. Iga meele juures valib juhendaja vähemalt ühe sobiva aktiivõppemängu vastavalt grupi iseärasustele, suurusele ning ilmale. Mängu pikkuse aja valib juhendaja sõltuvalt grupi iseärasusest. Kokku toimub projekti raames vähemalt viis aktiivtegevust (enamasti liikudes ühest punktist teise) ja viis aktiivõppemängu. Lisaks erinevate meelte tegevustele tehakse matka käigus väikseid looduse vaatlemise ja märkamise pause.
Kokkuvõttev analüüs, tagasiside 10 minutit.
Lastelt küsitakse lõpuringis programmi lõppedes tagasisidet, mis neile kõige rohkem meeldis tänasel õppepäeval? Mida uut said lapsed teada? Tagasisideringis saab vastata iga laps. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.