Haridusprogrammis „Kuumaõhupall“ uurime, miks soe õhk tõuseb ja kuidas see aitab kuumaõhupallil lennata. Avastame, kuidas inimesed on aja jooksul õppinud erinevate vahenditega õhku tõusma ning miks on oluline teha seda turvaliselt ja keskkonda säästvalt. Programmi lõpus ehitavad ja katsetavad lapsed rühmades oma väikese kuumaõhupalli, mõeldes, kuidas energiat kasutada targalt ja keskkonda hoida.
Междисциплинарная интеграция:
Programm lõimib teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, aidates lastel mõista, kuidas inimese tegevus ja loodus on omavahel seotud. Õpitakse tegema turvalisi ja keskkonda hoidvaid valikuid ning kasutama ressursse säästlikult.
Seotud õppeained:
- Loodusõpetus – soojus, õhu liikumine, inimese ja looduse seosed.
- Kunst ja tööõpetus – kavandamine, meisterdamine ja loovate lahenduste leidmine.
- Inimeseõpetus – koostöö, ohutus ja hooliv suhtumine teistesse ja ümbritsevasse keskkonda.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- mõistab, et kuum õhk tõuseb ja jahe õhk langeb;
- kirjeldab, kuidas inimesed on ajas õppinud erinevate vahenditega õhku tõusma ning miks ohutus ja keskkonnahoid on siinkohal tähtsad;
- katsetab ja ehitab, kasutades lihtsaid õppevahendeid ja keskkonda säästvaid töövõtteid, järgides juhendaja antud ohutusreegleid.
Методы:
Meetodid: rühmatöö, arutelu, vaatlus, avastusõpe, praktiline katsetamine.
Vahendid: pildid ja videod kuumaõhupallide ajaloost; erinevad vedelikud katseks (vesi, õli, siirup, seep); lihtsad meisterdamisvahendid prototüübi valmistamiseks; juhendaja kontrollitav ohutu soojusallikas ja tuletekk.
Руководство для учителя:
Eeltegevus:
Enne külastust tasub lastega arutada, miks kuum õhk tõuseb ja kuidas inimesed on õppinud lendama. See aitab lastel kergemini programmis toimuvat mõista.
Programmi jooksul õpetaja toetab rühmatööd ja jälgib, et lapsed järgiksid ohutusreegleid ning osaleksid tegevustes aktiivselt ja sõbralikult.
Järeltegevus koolis:
Ühine arutelu õpilastega, miks soe õhk tõuseb ja külm õhk langeb. Õpetaja võib paluda õpilastel tuua näiteid, kus nad sooja ja külma õhu tegevust igapäevaselt näevad, nt saunas, pliidi kohal, kaminas jne.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Õppeprogramm toimub vaid ettetellimisel T-R (E kokkuleppel).
- Programmi algusajad: 9:30; 11:30; 13:30 (erisoovid kokkuleppel).
- Hind: 11 €/õpilane (9€/erivajadusega õpilane).
- Programmid toimuvad eesti, inglise ja vene keeles.
- Ühe grupi suurus on kuni 30 õpilast. Minimaalne grupi suurus on 10 õpilast.
Pane tähele! Kui tunnis osalev grupp on väiksem kui 10 osalejat, rakendub hind 10 õpilase eest. - Programm sisaldab kõikide eksponaatide külastust. Planeeri õppeprogrammile lisaks vähemalt tund aega, mille jooksul saavad õpilased avastada VR-maailma ja 19. sajandi leiutisi.
- Palun saabuda keskusesse mitte rohkem kui 15 minutit enne tunni algust.
- Ligipääs ratastooliga on tagatud, majas on lift ja kaldteed.
Saatjad:
- Iga 10 õpilase kohta 1 saatja tasuta.
- Erivajadusega õpilaste grupi puhul on kõik tugiisikud tasuta.
Место проведения:
Место исполнения:
59.451668075757, 24.730624413488
Programmi läbiviija:
PROTO avastustehase haridusprogrammide juhendajad. Täpsem info dokumendis.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
1) Sissejuhatus (10 min)
Juhendaja võtab rühma vastu ja räägib lühidalt, mis on PROTO ning miks inimesed on tahtnud õhku tõusta. Räägitakse Noblessneri lugu ja vaadeldakse suurt kuumaõhupalli eksponaati. Ühiselt arutletakse, mis aitab pallil õhku tõusta ja mida selleks on vaja. Korratakse üle lihtsad ohutusreeglid – liigume rahulikult, kuulame juhendajat ja hoiame üksteist.
2) Teemaarendus I – ajalugu ja avastamine (15-20 min)
Rühmades või laudkondadena koostatakse ajajoon, mis näitab, kuidas inimesed on aja jooksul õppinud õhku tõusma – alates Hiina laternatest kuni tänapäevase kuumaõhupallini. Arutletakse, miks inimesed tahtsid lennata ja kuidas ajas on muutunud lendamise viisid ning nende mõju loodusele. Ühiselt mõeldakse, kuidas liikumine taevas võiks tulevikus olla loodusele vähem koormav. Vaadeldakse pilte ja lühivideot ning arutatakse, millised materjalid ja energiaallikad on eri aegadel olnud looduse seisukohast kõige mõistlikumad.
3) Teemaarendus II – katsed ja meisterdamine (35-40 min)
Õpilased uurivad, kuidas erineva raskusega vedelikud paigutuvad üksteise peale. Koos tehakse katse vee, õli, siirupi ja seebiga – enne arvatakse, mis jääb peale ja mis vajub põhja. Vaatluse käigus selgub, et raskemad vedelikud lähevad alla ja kergemad jäävad peale. Seejärel räägitakse, et ka õhk võib käituda sarnaselt: soe õhk tõuseb üles ja jahe õhk liigub alla.
Järgmiseks jälgitakse katset, kus õhu soojendamisel pall paisub ja hakkab tõusma. Ühiselt arutletakse, miks selliseid katseid peab tegema ohutult ja kuidas kuumuse kasutamisel saab käituda keskkonnasõbralikult.
Lõpuks ehitavad lapsed rühmades oma väikese kuumaõhupalli protoüübid ja teevad lennukatse. Vaadeldakse, milline pall tõuseb paremini ja mis võis olla selle põhjuseks.
4) Reflektsioon ja kokkuvõte (10 min)
Ühiselt arutatakse, mis aitas pallil õhku tõusta ja mida uut õpiti õhu ja soojuse kohta. Räägitakse, miks on oluline tegutseda turvaliselt ja keskkonda hoides. Iga laps nimetab ühe asja, mida ta täna avastas, õppis või mis talle kõige rohkem meeldis.