Õpime tundma, millisest materjalidest rõivaid tehakse ning kuidas erinevate looduslike ja keemiliste kiudude tootmine, tekstiilide valmistamine, rõivaste tootmine ja tarbimine keskkonda mõjutavad. Uurime, millise teekonna rõivad enne kauplustesse jõudmist läbivad, mis saab nendest siis, kui nende kandmise aeg otsa saab ning kuidas mõistlike tarbimisvalikute kaudu keskkonda säästa.
Междисциплинарная интеграция:
Riikliku õppekava õpitulemused
Programm toetab järgmiste III kooliastme õpitulemuste saavutamist loodusõpetuses:
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust.
22) põhjendab materjalide taaskasutamise olulisust ning pakub materjalide taaskasutamise võimalusi.
Programm toetab järgmiste III kooliastme õpitulemuste saavutamist geograafias:
Majandus
5) arutleb majandustegevusega seotud probleemide üle, lähtudes majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonna aspektidest.
Programm toetab järgmiste III kooliastme õpitulemuste saavutamist keemias:
Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena
5) iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid polümeerseid materjale (kiudained, plastid), analüüsib nende põhiomadusi, kasutamise võimalusi ja kasutamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Olles teadlikum oma riiete koostisest, valmistamisviisidest ja nende tootmise keskkonnamõjust on õpilasel võimalus teha vastutustundlikumaid, keskkonda säästvamaid ja jätkusuutlikkust väärtustavamaid valikuid.
Õppeainete lõiming:
Õppeprogramm ühendab loodusõpetuse, geograafia ja keemia õppekavades toodud materjalide, nende säästliku kasutamise ja keskkonnahoiu teemad.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1. teab levinumaid looduslikke ja sünteetilisi tekstiilmaterjale (puuvill, vill, lina, siid, polüester, akrüül, viskoos), oskab võrrelda nende omadusi;
2. oskab loetleda globaalse tekstiili- ja moetööstuse olulisemaid keskkonna- ja kliimamõjusid;
3. mõistab kiirmoe ja liigtarbimise negatiivset mõju keskkonnale;
4. oskab teha igapäevaelus keskkonnasõbralikumaid ostuotsuseid.
Методы:
Õppemeetodid:
Kogu grupile: arutelud
Rühmadele: vaatlus ja analüüs, arutelu
Vahendid rühmatööks: tekstiilinäidised, tekstiilitootmise toorainete näidised (lina, siid, vill, nafta, puuvill), rõivad, õiglase kaubanduse mäng, riideesemete ja tootmisetappide pildikaardid, töölehed ja tööjuhised (igale grupile 1), 2 tahvelarvutit.
Руководство для учителя:
Enne õppeprogrammile tulekut tutvub õpetaja programmi sisu ja eesmärkidega ning tutvustab õpilastele õppeprogrammi kulgu.
Õppeprogrammi ajal innustavad kaasas olevad täiskasvanud õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt. Vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Programm ei eelda varasemaid eelteadmisi.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet kohapeal küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parandused.
NB! Palume kaasa võtta vahetusjalanõud, õppetöö toimub siseruumides. Täpsem info hoone eripärade kohta on esitatud lisainfo all.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Grupi suurus 12-24 õpilast.
Maksumus:
Kuni 12-le õpilasele 2x45 min - 80 €;
Kuni 24-le õpilasele 2x45 min - 160 €.
Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
Ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas, hoones olemas kaldtee ja invalift.
Keskusel olemas oma parkla (k.a bussid, jalgrattad).
Pernova Hariduskeskuses kantakse vahetusjalanõusid.
Место проведения:
Место исполнения:
58.3754976, 24.531321
Programmi läbiviija:
Karin Klaus (Bioloogia MSc) ja/või Kadri Kilusk (Bioloogia MSc), Celia Hirmo (Bioloogia didaktika MSc) ja /või Elisabeth Loorents (Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine BCs) ja/või Katrin Ekštein (keskkonakorraldus BCs).
Õpetajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta leiate täpsemat infot järgmiselt lingilt- https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/pernova-hariduskeskus
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus (5 min): Tutvumine, järgnevate tegevuste ülevaade, lepitakse kokku käitumis- ja ohutusreeglid õppeklassis ja praktikumis. Aktiveeriv arutelu õpilastega: kui sageli ostetakse rõivaid? Kas ostetakse uusi või kasutatud rõivaid? Millele pööratakse ostuotsuste tegemisel tähelepanu (hind, kvaliteet, brändid vms)?
Teema arendus (5 min): Õpilased jagunevad rühmadesse (2-4 õpilast) ning uurivad paari oma riideeset, proovides rõivaste siltidelt leida, mis riigis on ese toodetud ning mis tekstiilkiude sisaldab.
Praktiline rühmatöö (60 min): Õpilaste rühmad läbivad vabalt valitud järjekorras 7 uurimisülesannete punkti, arutlevad ülesannete sisu üle. Vastused pannakse kirja töölehele.
Ülesanded:
- Tekstiilinäidiste abil tutvumine levinumate loodusliku ja keemilise päritoluga kiudude (puuvill, vill, lina, siid, polüester, akrüül, viskoos) omaduste ja infomaterjalidega.
- Rõivaesemete materjali määramine (laual on viis eset, kasutada saab eelmise ülesande kanganäidiseid).
- Tahvelarvutist lühivideo vaatamine (Youtube) ja selle põhjal tekstiilitööstuse keskkonnamõjude loetlemine.
- Õpilased loevad teksti puuvillatööstuse kohta vineerist õiglase kaubanduse mängutahvlilt, vastavad tahvlil asuvatele lühikestele kontrollküsimustele ning arutlevad omavahel, millised on puuvillatööstuse põhilised keskkonnamõjud ning sotsiaalse õigluse probleemid.
- Teksapükste sildilt tootjariigi tuvastamine ning tegevuskaartide abiga pükste erinevate tootmisetappide järjestamine. Arutelu, miks suur osa tekstiilitööstusest asub arengumaades.
- Tahvelarvutist lühivideo vaatamine (Youtube) ning selle põhjal kiirmoe keskkonnamõjude loetlemine.
- Infoteksti lugemine rõivajäätmete käitlemise kohta ning selle põhjal eri materjalidest riideesemete lagunemisaja ennustamine.
Kokkuvõte (20 min):
Ülesannete vastuste kontrollimine ja ühine arutelu järgnevate küsimuste üle:
- millest tuleneb tekstiili- ja moetööstuse suur keskkonnamõju?
- kuidas mõjutab tekstiili- ja moetööstus kliimamuutust?
- mis on kiirmoe head ja halvad küljed? Mida tähendab ringmajandus ja sotsiaalne õiglus?
- mida võiks uute riiete ostmisel silmas pidada ning kuidas teha keskkonnasõbralikumaid tarbimisvalikuid?