„Tehismäed kui looduskasutuse tõendid maastikul” on gümnaasiumi õpilastele mõeldud uurimuslik õppekäik Eesti Kaevandusmuuseumi territooriumil. Õpilased õpivad lugema tööstusmaastikku kui „tõendusmaterjali”: kuidas erinevad jääkide ladestusviisid (tuhamägi, poolkoksimägi, aherainemägi) kujundavad maastikku ning millised keskkonnariskid nendega kaasneda võivad (nt tolm, leostumine, mõju pinnasele ja veele). Alguses tehakse muuseumis näidistega „tõend ja järeldus” vaatlus, seejärel vaadeldakse aherainemäelt Püssi tuhamäge ja Kohtla-Järve poolkoksimäge ning seotakse vaatepilt tuha ja poolkoksi näidistega. Praktilises osas koguvad rühmad aherainemäelt kivistisi, kirjeldavad leide ja põhjendavad määranguid; lisaks tehakse rühmas mini-riskihinnang „üks tehismägi – üks risk – üks leevendus”. Lõpus toimub kokkuvõttev arutelu ja järelduste sõnastamine.
Междисциплинарная интеграция:
Seos õppekavaga
Geograafia – „Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid” (õpilane):
- 1) arutleb maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga;
- 2) iseloomustab teabeallikate põhjal energiaallikate paiknemist maailmas ja seostab neid kasutamise võimalustega;
- 3) analüüsib teabeallikate põhjal riikide energiamajandust ning sellega seotud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme;
- 4) arutleb energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.
Lõiming
- Keemia: jääkide koostise (tuhk/poolkoks) ja leostumise/riskide seostamine.
- Bioloogia/ökoloogia: keskkonnamõjude mõtestamine elukeskkonna ja ökosüsteemide vaates.
- Ühiskonnaõpetus: riskijuhtimise ja taastamise valikute kaalumine (kohalik näide Ida-Virumaa tööstusmaastikest).
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane seostab loodusressursside kasutust, tööstusjääkidega kaasnevaid riske ning vastutustundlike lahenduste leidmist (isiklikul ja ühiskondlikul tasandil).
- (Soovi korral lisaks) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: rühmad pakuvad realistliku „risk–lahendus” ettepaneku ja põhjendavad seda (kulud, teostatavus, mõju).
Отношение к учебной программе:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
Результат учебы:
Teadmised. Programmi lõpuks õpilane:
• selgitab mõisteid tehismägi, tuhamägi, poolkoksimägi, aherainemägi ning kirjeldab, kuidas need tekivad (põlevkivitööstuse ja energiatootmise kontekstis);
• Tehismaed_looduskasutuse_toendi…
• seostab tehismägede koostise (nt tuhk, poolkoks, aheraine) ja ladestuse viisi võimalike keskkonnamõjudega (nt tolm, leostumine, mõju pinnasele ja veele) ning põhjendab, miks mõju võib olla pikaajaline;
• selgitab mõisteid kivim, settekivim, kivistis ning seostab kivististe leidumist tööstusmaastikul (aherainemäel) piirkonna geoloogilise minevikuga.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• teeb süsteemseid vaatlusi (maastik, materjalinäidised, leiud), kirjeldab tunnuste alusel (kuju, muster, kihilisus, murdepind), võrdleb ja rühmitab;
• seob info ja vaatluse järeldusega ning põhjendab tõenduspõhiselt, miks üks tehismägi võib olla keskkonnale ohtlikum kui teine;
• sõnastab rühmas uurimisküsimuse, kogub lihtsat vaatlus-/loendusandmestikku (nt mikroalade võrdlus), esitab tulemused ja teeb põhjendatud järelduse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• märkab seoseid inimese tegevuse ja keskkonna vahel. Mõistab säästva majandamise vajadust.
• selgitab mõisteid tehismägi, tuhamägi, poolkoksimägi, aherainemägi ning kirjeldab, kuidas need tekivad (põlevkivitööstuse ja energiatootmise kontekstis);
• Tehismaed_looduskasutuse_toendi…
• seostab tehismägede koostise (nt tuhk, poolkoks, aheraine) ja ladestuse viisi võimalike keskkonnamõjudega (nt tolm, leostumine, mõju pinnasele ja veele) ning põhjendab, miks mõju võib olla pikaajaline;
• selgitab mõisteid kivim, settekivim, kivistis ning seostab kivististe leidumist tööstusmaastikul (aherainemäel) piirkonna geoloogilise minevikuga.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• teeb süsteemseid vaatlusi (maastik, materjalinäidised, leiud), kirjeldab tunnuste alusel (kuju, muster, kihilisus, murdepind), võrdleb ja rühmitab;
• seob info ja vaatluse järeldusega ning põhjendab tõenduspõhiselt, miks üks tehismägi võib olla keskkonnale ohtlikum kui teine;
• sõnastab rühmas uurimisküsimuse, kogub lihtsat vaatlus-/loendusandmestikku (nt mikroalade võrdlus), esitab tulemused ja teeb põhjendatud järelduse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• märkab seoseid inimese tegevuse ja keskkonna vahel. Mõistab säästva majandamise vajadust.
Методы:
Juhendatud uurimuslik õpe, rühmatöö, välitöö (vaatlus ja otsing), võrdlemine ja põhjendamine, arutelu, kokkuvõttering.
Руководство для учителя:
- Enne programmi. Teavitada õpilasi sobivast riietusest ja jalatsitest. Selgitada, et minnakse kivisele ja ebatasasele maastikule, kus liigutakse koos, ei joosta, kive ei loobita, kuulatakse juhendajat. Kontrollige varustust: ilmastikukindel riietus, kinnised jalanõud, vajadusel vihmakeep; soovituslikult joogivesi. Kui klassis on erivajadusi (liikumine, tähelepanu, sensoorne tundlikkus), andke sellest eelnevalt teada, et saaksime tegevust kohandada.
- Mõisted: tehismägi, tuhamägi, poolkoksimägi, aheraine/aherainemägi, keskkonnamõju, leostumine, kivim, settekivim, kivistis.
- Ülevaate: looduskasutus Eestis
- „Tõend ja järeldus” harjutus: vaadake mõnd tööstusmaastiku või kivistise pilti ja vastake kahele küsimusele: mida näen? / mida järeldan?
- Lühike arutelu: kuidas tekivad tööstusjäägid ja miks võivad riskid olla erinevad
- Programmi ajal (õpetaja roll)
- Toeta rühma ohutut liikumist ja rühmatöö sujuvust (rollijaotus rühmas: vaatleja, protokollija, esitleja).
- Rühmatöö: „Üks risk – üks lahendus”: valige üks tehismägi ja pakkuge realistlik idee, kuidas vähendada keskkonnariski või kasutada tulevikus ala arukalt (plakat/kaart/mini-esitlus).
- Eeltöö (soovituslik):
- Järeltöö ideed (valik):
Целевая группа:
Gümnaasium
Продолжительность:
2 tundi
Размер группы:
20
Время проведения:
Kevad
Suvi
Sügis
Цена:
260€
Доп. информация:
- Õpikeskkond. Esimesed 2 osa toimuvad Eesti Kaevandusmuuseumis (sees) väikese väljapaneku juures. Ülejäänud õppeprogrammi osad toimuvad väljas aherainemäel kokkulepitud alal. Aherainemäel on maastik kivine ja ebatasane, kohati on järsemad nõlvad.
- Ohutus. Enne liikumist lepitakse kokku reeglid: liigume koos, püsime kokkulepitud alal, ei joosta, kive ei loobita, hoitakse vahemaad ja jälgitakse, kuhu astutakse.
- Turvalisus: Juhendaja liigub rühmade vahel; õpetaja toetab rühma kooshoidmist ja ohutut liikumist.
- Ligipääsetavus. Programm ei ole sobiv ratastooliga või oluliselt piiratud liikumisvõimega osalejatele.
Место проведения:
Kohtla-Nõmme, Eesti Kaevandusmuuseum, aherainemägi
Место исполнения:
59.351942903919, 27.171592712402
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Язык:
Eesti keel
Vene keel
Ссылки:
Hetkel on link vanale programmile. Uuendatud programmi vastavalt konkreetsele sihtrühmale lisatakse peale muraka märgise pikendamist
Длинное описание:
Tegevuste käik (2 h)
- Sissejuhatus väljapaneku juures (sh ohutus) (15 min).
Teema ja eesmärgid: tööstusmaastik kui tõend, tehismägede liigid ja keskkonnamõju; kivistised kui teistsugune „tõend” minevikust. Ohutus: liikumiseeskiri kivisel pinnasel ja nõlvadel, kokkulepped (püsime alal, ei joosta, kive ei loobita, hoiame vahemaad). Harjutame „tõenduspõhist” vaatlust: 2–3 vaatluslauset + 1 järeldus („Näen…, seega arvan…”). - Õppekäigul Püssi tuhamäe vaatlus ja arutelu + tuhanäidis (20 min, sh liikumine).
Aherainemäelt suunatud vaatlus: mida ma näen (kuju, värvus, paiknemine). Juhendaja näitab tuhanäidist: kirjeldame (peensus, tükilisus, värvus) ja arutleme, kuidas tuhk tekib ning millised võivad olla keskkonnamõjud (nt tolm, leostumine). - Kohtla-Järve poolkoksimäe vaatlus ja arutelu + poolkoksi näidis (20 min, sh liikumine).
Vaatlus ja võrdlus eelmisega: milles sarnane, milles erinev. Juhendaja näitab poolkoksi näidist: kirjeldame (tükilisus, tekstuur, värvus) ja arutleme, millised riskid võivad poolkoksi ladestamisega kaasneda ning miks mõju võib olla pikaajaline. - Aherainemäe vaatlus ja arutelu (20 min).
Mis on aheraine ja miks aherainemägi tekib. Arutelu: millised on aherainemäe keskkonnamõjud ja riskid (maastikumuutus, tolm, nõlvade stabiilsus), ning millised võiksid olla taastamise/taaskasutuse võimalused. - Kivististe otsimine (30 min).
Rühmad otsivad leide kokkulepitud alal. Iga rühm kirjeldab vähemalt 3 leidu „leidude protokollis”, võrdleb lihtsustatud määrajaga ning põhjendab oma määrangut („millise tunnuse järgi?”). Soovi korral väike uurimusülesanne: võrrelda kahel mikroalal leidude hulka/liike (loendus + lihtne järeldus). - Kokkuvõttev arutelu (15 min).
„Üks tehismägi – üks mõju/risk” ja „üks leid – üks järeldus”: iga rühm jagab ühe tähelepaneku tehismägede võrdlusest ja esitleb 1–2 huvitavamat leidu koos põhjendusega.